"Ma nõustun, et [Kallas] soovib rohkem NATO kohalolekut ja võin talle lubada. . . rohkem kohalolekut," ütles Stoltenberg ajalehele The Financial Times (FT). "Meie peamine kohustus on hoida ära igasugune rünnak Eesti või mõne muu liitlase vastu," lisas ta.

Teisipäeval algab Madridis NATO tippkohtumine, millel võetakse vastu uus strateegiline kontseptsioon, mis peaks ka ette nägema Balti riikide kaitse tugevdamise.

Ka Stoltenberg rõhutas FT-le, et tippkohtumisel võetakse vastu "suuri ja olulisi otsuseid, et veelgi suurendada oma kollektiivkaitset. . . kaitsta iga tolli NATO territooriumi, nagu oleme teinud 72 aastat".

NATO liidrid peavad kokku leppima oma lahinguplaanide ümberkorraldamises, et pakkuda paremat kaitset alliansi idatiivale, loobudes senisest mudelist, mille kohaselt  oleks Venemaa suutnud Balti riigid vallutada, kuna Vene rünnaku tõrjumiseks pole kohapeal piisavalt vägesid. Alles pärast sissetungi oleks käivitunud NATO tegevus, mille siht oleks Balti riikide territoorium tagasi vallutada.

Kallas kritiseeris kolmapäeval FT-s ilmunud intervjuus NATO praeguseid plaane Balti riikide kaitsmiseks ning märkis, et alliansi senise Baltikumi kaitseplaani kohaselt võiksid Balti riigid jääda Venemaa okupatsiooni alla 180 päevaks, mis tähendaks, et Eesti riik häviks Venemaa rünnaku korral täielikult.

Stoltenberg ütles Financial Timesile, et uus sõjaline plaan, mis lepitakse kokku sel nädalal Madridis, täiustab drastiliselt NATO idatiiva kaitset, nihutades fookuse heidutuselt täielikule kaitsele.

"Me ei jaga kunagi operatiivplaanide üksikasju," ütles Stoltenberg. "Kuid võin teile kinnitada, et oleme aastakümneid suutnud kaitsta Venemaaga piirnevaid riike, kohandades oma kohalolekut ohuhinnangu valguses. Oleme seda varem teinud ja teeme seda ka edaspidi." Ta ütles, et allianss tugevdab oluliselt oma kaitset Ida-Euroopas, lubades, et Venemaa ei suuda vallutada Tallinna, nagu nad ei vallutanud külma sõja ajal Kirkenesi linna Põhja-Norras või Lääne-Berliini.

Uus NATO strateegiline kontseptsioon, mis allkirjastatakse teisipäeval algaval Madridi tippkohtumisel, määratleb alliansi eesmärgid ja ohtude käsitlemise järgmiseks kümnendiks ning lepib kokku oluliselt laiendatud plaanis kaitsta oma idapoolseimaid liitlasi. See hõlmab uusi struktuure, milles NATO lääneosa liitlased, nagu USA, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa, lubaksid oma maaväed, sõjalaevad ja -lennukid olla valmis lähetama kindlatele territooriumidele alliansi idatiival, kusjuures reageerimisaeg algab mis tahes rünnaku esimesest tunnist.

Stoltenberg ütles esmaspäeva lõunal antud pressikonverentsil, et NATO kiirreageerimisjõud suurendatakse 300 000 sõdurini.

Koos üksuse suurendamisega eelpaigutatakse kaitstavatesse riikidesse sõjalist varustust, sh õhukaitset, tugevdatakse juhtimisvõimekusi ja uuendatakse kaitseplaane, sh lepitakse eelnevalt kokku kindlad üksused konkreetsete liitlaste kaitsmiseks, lisas NATO peasekretär.

Praegu koosneb NATO kiirreageerimisjõud 40 000 sõdurist.

Stoltenbergi sõnul hakkavad kiirreageerimisjõudude hulka kuuluvad üksused osalema õppustel koos kaitstavate riikide üksustega, mille raames tutvutakse nii kohaliku maastiku kui ka rajatistega.

Peasekretäri sõnul on tegemist suurima NATO kaitsehoiuaku muutusega alates Külma sõja lõpust.