"See on võib-olla mõnevõrra lihtsustatud lähenemine, aga hästi üldistades öeldes see nii on. Kui varem oli suurem heidutusplaan seotud eelkõige sellega, et NATO on valmis kõiki territooriume kaitsma ja vajadusel neid ka tagasi võtma, siis uued kaitseplaanid hästi lihtsalt öeldes tõepoolest keskenduvad sellele, kuna siin, NATO idatiival ja eriti Balti riikides, ei ole strateegilist sügavust, et meil oleks luksust või võimalust isegi mõelda sellele, et me oma territooriumid ära anname," selgitas Pevkur.

Kaitseminister rõhutas, et kui seni on ainult Eesti enda kaitseplaanid lähtunud sellest, et kaitsta oma riiki alates esimesest meetrist, siis alates eelmise suve NATO tippkohtumisest Madridis on ka alliansi üldises kaitsehoiakus juurdumas arusaamine, et heidutus ja kaitseplaanid peavad lähtuma teadmisest, et kogu NATO territooriumi, kõiki liikmesriike kaitstakse esimesest meetrist alates ja kohe.

Pevkuri sõnul on NATO juba pikka aega valmistanud ette uusi kaitseplaane töönimetusega regional plans ja need hõlmavad ka Eestit ja eraldi Balti riike. "Nende nimel oleme väga palju vaeva näinud, et nad saaksid sellised, mis oleksid kohased ja vajalikud Eesti kaitsmiseks koos liitlastega," märkis ta.

"See lõpptulemus, mis seal praegu on ja mida nüüd on võimalik hakata liikmesriikidel kommenteerima, on meile päris sobiv. Eks seal ole loomulikult veel väikeseid detaile, mida saab parandada, aga lõppeesmärk peaks olema see, et kui suvel toimub NATO tippkohtumine Vilniuses, siis saaks ka kõige kõrgemal poliitilisel tasandil need plaanid heaks kiita," ütles Pevkur.

Kaitseminister ütles ka, et uute plaanide koostamisel on juba arvestatud ka Rootsi ja eriti Soome liikmestaatusega. See, et Soome on nüüd alliansi liige, on Eesti julgeoleku jaoks ülitähtis, rõhutas ta.

"Siin tuleb arvestada, et Soome on olnud sõjalises vaates tegelikult NATO standarditele igati vastav ning tegi ka varem NATO-ga tihedat koostööd. Nüüd lihtsalt see koostöö lisaks NATO-Soome vahelisele kahepoolsele leppele on saanud selliseks, kus Soome on võrdõiguslik NATO liige kõikide teiste liikmetega ja see tõepoolest muudab natukene ka regionaalset kaitseplaani," rääkis Pevkur. "Loomulikult on see Eesti jaoks väga oluline, väga hea sõnum, sest Soome lahe ja Läänemere kaitse on äärmiselt oluline. Kui me võtame hästi lihtsalt varustusteed, siis me ei sõltu enam ainult ja ainult (Valgevene ja Venemaa Kaliningradi oblasti vahele kiilutud Poolat ja Leedut ühendavast – toim.) Suwalki koridorist, vaid saame NATO koridori luua ka põhja poole. Ja see on kindlasti ülioluline ka Eesti terviku kaitset arvestades," ütles minister.

Pevkur rääkis ka sellest, et Eestis moodustatav diviis ning selle koosseisu määratud Ühendkuningriigi brigaad peavad saama kaitseplaani osaks ning plaanitav kaitsevõime oleks valmis juba aasta lõpus.

"Kõik need jõud, mis liitlased on siia juba saatnud ja millega arvestatakse – need on loomulikult kaitseplaani osad. Millega loomulikult tuleb veel vaeva näha, on see, et kõik seal plaanis kirjutatu ka reaalselt oleks elluviidav nii kiiresti kui võimalik. Meie indikatiivne soov ja eesmärk on olnud see, et ka need võimed, mis erinevad liikmesriigid erinevate piirkondade kaitseks määravad, oleksid ka võimelised ühte või teist piirkonda kaitsma juba selle aasta lõpuks," märkis ta. "Sellega tuleb veel vaeva näha ja eks siin liikmesriikide vahel on tegevusi palju, aga meie vaatest on kindlasti oluline ka see, et meie raamriik Suurbritannia on juba varem indikeerinud ja suunanud oma eraldi brigaadi Eesti diviisi koosseisu."

"Nii et meie oma tegevustega jätkame nii, nagu planeeritud, aga jah – me oleme üsna rahul sellega, mida sealt regionaalsetest plaanidest praegu lugeda saame. Küll loomulikult nagu ma ütlesin, vajab veel palju tööd ja vaeva see, et need plaanid oleksid ka elluviidavad juhuks, kui selleks vajadus peaks tekkima," ütles Pevkur.

Peaminister Kaja Kallas šokeeris eelmise aasta juunis Eesti ja rahvusvahelist avalikkust, kui rääkis usutluses The Financial Timesile, et NATO tollase kaitseplaani kohaselt võib Eesti riik Venemaa rünnaku korral täielikult hävida, kuna NATO plaanide järgi on arvestatud, et Balti riigid võivad Venemaa okupatsiooni alla jääda 180 päevaks. Kallas viitas seal, et Venemaa invasioonist Ukrainasse oli selleks hetkeks möödas juba rohkem kui 100 päeva ning Balti riikide jaoks tähendaks selline olukord nende riigi ja kultuuri täielikku hävingut.  

The New York Times kirjutas teisipäeval, et Venemaa sissetung Ukrainasse on sundinud NATO-t taastama oma sõjalist suutlikkust külma sõja aegsele tasemele ning allianss tugevdab idapiiril oma kohalolekut selliselt, et ei luba enam Vene rünnaku korral oma territooriumil vastase kätte langeda.