Mullu septembris kaitsevalmiduse asekantsleri kohalt lahkunud Oidsalu rääkis esmaspäeval Vikerraadio saates "Uudis+" Mirko Ojakivile, et Kallase eelmise nädala avaldus, mille järgi praeguste NATO kaitseplaanide kohaselt suudaks Venemaa kogu Eesti vallutada ja hävitada, oli vähemalt varem riigisaladus ning pole ka teada, kas selle avalikustamine on meie liitlastega kooskõlastatud.

"Me ei ole harjunud välispoliitika küsimustes niimoodi asjadest mõtlema, aga see info, mida Kallas avalikustas, seda iseenesest on seni käideldud NATO salajasel tasemel teabena," ütles Oidsalu. "Mul ei ole infot selle kohta, kas seda on eelnevalt kuidagi seaduslikult avalikustatud, täiesti võimalik. Ma heauskselt eeldan, et seda tehti enne, kui see avaldus tehti. Aga info ise on olnud seni salastatud. See on ka pööre, mis vajab võib-olla selgitamist valitsuse poolt," lisas ta.

Oidsalu selgitas, et selliste andmete avalikustamine võib ohustada meie julgeolekut: "See tekitab vastase jaoks kohe automaatselt ennustatavust ja ennustatavus ise tekitab meile uusi haavatavusi. Kas või mingite ajamääratlustega välja tulemine – see kõik on info, mis aitab mingis plaanis ikkagi planeerida vastasel oma vaenulikku tegevust."

"Antud puhul oleks saanud lihtsalt võib-olla piirduda natuke üldisemate avaldustega, nagu seda on teinud [kaitseväe juhataja] Martin Herem oma avaldustes, kus ta ütleb, et NATO kaitseplaan või selle mudel tervikuna ei pruugi uues olukorras toimida," märkis endine asekantsler.

Teiseks tõi Oidsalu välja, et nii tugevate sõnumitega esinemine rahvusvahelises poliitikas ei ole Eesti diplomaatia jaoks tavapärane.

"[Tekkis] küsimus selle kohta, et kas Eesti välispoliitiline liin või üldse välispoliitiline kultuur on kuidagi muutunud? Kolmapäevast avaldust ma oleks oodanud võib-olla Leedult. Me oleme Eestis natukene Leedut kritiseerinud, et ta soleerib või näeb ennast nagu Balti riikide juhina ja alati ei konsulteeri kõiki tegevusi ja avaldusi ning on oma avaldustes suhteliselt jõnk ja otsekohene," selgitas Oidsalu oma mõtet. "Nüüd järsku hakkas peaminister Kallas leedukaks välispoliitilises mõttes ja eks me olime selleks ette valmistamata, ütleme nii. Siin oleks ka välisministeeriumile küsimus, et kuidas meie diplomaatilise kursi sättimine käib, et kui seal sihukesed jõnksud sees on, siis kas neid võiks ka äkki kas või tagantjärele natuke paremini selgitada," lisas ta.

"Ma ei ütle, et Kaja Kallas on midagi valesti teinud, mina lihtsalt ütlen, et meil on üldine eeldus Eesti riigis, et peaminister ja teised ministrid ka, kui nad võtavad riske /---/ siis neid tehakse rahvusvahelisi kokkuleppeid austades, neid tehakse seaduspäraselt," rääkis Oidsalu. "Riigisaladuse ja salastatud välisteabe avaldamine ilma volituseta on Eesti karistusseadustiku järgi kriminaalkuritegu, isegi kui see toimub ettevaatamatusest."

Oidsalu leidis ka, et nii jõulise avaldusega esinemine sisuliselt nädal enne NATO tippkohtumist, kus peaks otsustatama Eesti ja teiste Balti riikide kaitse tugevdamine, võib olla ebaproportsionaalne ega pruugi edu tuua.

"Kui nüüd mõelda, et mis kasu nädal enne tippkohtumist võib saada sellise avaldusega, siis ma väga ei näe, et selline meeleheite diplomaatia kuidagi otsustavalt mingisugust muutust endaga kaasa tooks," rääkis ta.

"Ma ise olen mõtelnud, et Kaja Kallas on ju ettevalmistuselt advokaat. Ma olen advokaatidega teinud päris palju koostööd ja enne tähtsaid kohtuistungid, nad kipuvad oma riske kuidagi maandama: tulevad murelikul näol ja räägivad, et kuidas ikka kõik võib minna nihu. See võis olla ka lihtsalt selline retooriline riskide maandamise üritus peaministrile," lisas ta.

Oidsalu tõstatas ka küsimuse, et kui Eesti julgeolekuolukord on nii halb, nagu peaminister Kallas väitis, siis miks valitsus ei ole selle parandamiseks senisest jõulisemaid samme astunud. NATO liikmesus ei tähenda ainult liitlaste appi tulekut, vaid alliansi alusleppe kolmas artikkel ütleb, et iga riik peab esmalt oma kaitse ise tagama, rõhutas ta.

"Meil on oma kaitsevõime ka ja selle võrrandi teine pool, kui nüüd rääkida sellest murest, mis jäi ka Kallase lausest puudu, on see, et kui olukord tema hinnangul on tõesti katastroofiline, siis kus on need otsused, mis tõesti otsustavalt tõstaks meie esmast ja iseseisvat kaitsevõimet? Reformierakond on siin pidurdanud näiteks keskmaa õhutõrje soetamise otsust. Ja need arendused, mis on ka tehtud, on ikkagi mingite vanade lünkade lappimine, mitte nii väga uute võimete loomine. See lause teine pool tuleb ka nüüd Kallasel pärast Madridi tippkohtumist välja hääldada."

Oidsalu tõdes, et Madridi tippkohtumine on Eesti jaoks NATO tippkohtumistest tähtsaim pärast meie liikmeks võtmise otsust ning rõhutas, et sellelt peaks igal juhul saama otsuse järgmiseks viieks aastaks siia lisavägesid saata.

Kallase (Reformierakond) avaldust kritiseeris eelmisel nädalal ka tema valitsuse endine välisminister, keskerakondlane Eva-Maria Liimets, kes leidis, et NATO kaitseplaanide avalik lahkamine ajalehes ei ole kohane viis kitsaskohtadele tähelepanu juhtimiseks ning murede lahendamiseks.