"Kasutan võimalust anda selgitusi tänastel põletavatel riigikaitse teemadel. Eesti on kaitstud ja meie vastu vahetu sõjaline oht puudub," teatas Salm teisipäeval kaitseministeeriumis peetud pressikonverentsi avades.

Esimese argumendina tõi kantsler esile, et Venemaa vägede arv ja aktiivsus Eesti piiri lähedal on [Ukrainale kallaletungimise tõttu] tavapärasest madalam. Pihkva 76. õhudessantdiviis on kaotanud umbes tuhat sõdurit ja selle lahinguvalmiduse taastamiseks kulub vähemalt aasta, märkis Salm.

Teiseks loendas kantsler üles Eesti täiendavad jõupingutused oma lahinguvõime tõstmiseks.

"Oleme Euroopa üks suuremaid laskemoona ostjaid, oleme sõlminud tarnelepinguid sadade miljonite eurode eest, ostnud sadu tuhandeid suurtükimürske, kümnetes tuhandetes tankitõrjemoona, hankinud täiendavaid suurtükke ja valmistame ette kaudtule relvade hanget," rääkis Salm.

"Meie kaitseväe struktuuris on 26 000 reservil põhineva kaitseväelast ning oleme teinud ettepaneku seda suurendada 10 000 võrra. Selleks on ettevalmitused alanud," lisas kantsler.

"Eesti plaan on vajadusel hakata sõdima esimesest sekundist ja ka NATO plaan on hakata Eesti kaitsmiseks sõdima esimesest sekundist," rõhutas Salm.

Salmi sõnul on Eestil selleks erakordselt motiveeritud reservvägi ja vabatahtlikud Kaitseliidu näol, siin on üle 2000 NATO sõduri Ühendkuningriigist, Prantsusmaalt ja Taanist ning ka NATO lennukid.

"NATO on tõsiselt võetav ja ajaga kaasas käiv organisatsioon. See on meie julgeoleku nurgakivi ning Eestil ei ole NATO-sse kuulumise kõrval muid alternatiive ja pole ka näha, et seda peaks vaja minema," rõhutas kaitseministeeriumi kantsler.

Peaminister Kaja Kallas tõdes kolmapäeval ajalehes The Financial Times ilmunud intervjuus, et NATO praeguste kaitseplaanide kohaselt suudaks Venemaa Balti riigid vallutada ja mitmeks kuuks okupeerida ning allianss peaks need alad sõjaga tagasi võtma. See aga tähendaks, et Eesti riik häviks Venemaa rünnaku korral täielikult.

Eesti tahab NATO-lt üleminekut karistusheidutuselt tõkestusheidutusele

Rääkides ootustest teisipäeva õhtul algavale NATO tippkohtumisele Madridis, ütles Salm, et Eesti jaoks on oluline üleminek karistusheidutuselt tõkestusheidutusele.

"Selle nimel on Eesti ametnikud, diplomaadid ja poliitikud tegutsenud kuid ja selle jooksul on peetud üle paarisaja kohtumise. See on tähtsaim, mida soovime NATO-lt Madridis," rõhutas kantsler.

Selgitades mõlema heidutuse tähendust, rääkis Salm, et karistusheidutuse kohaselt peaks võimalikku agressorit heidutama teadmine, et kui ta ründab endast nõrgemat, siis on rünnataval tugev liitlane, kes karistab ründajat.

Salm seda ei öelnud, kuid arusaadavalt tähendaks see Eesti senist kaitsekorraldust, kus NATO sekkuks suuremate vägedega alles siis, kui Venemaa oleks juba üle piiri tunginud ning võimalik, et ka Eesti vallutanud.

Tõkestusheidutus, mida Eesti nüüd taotleb, oleks kohapealse kaitsevõime piisav tugevdamine tasemeni, et vastasel ei tuleks pähegi rünnakut alustada.

Salm rääkis, et kui seni oli NATO-l arusaamine, et karistusheidutus töötab, siis Venemaa käitumine Ukrainas on lääneriike veennud, et selline lähenemine ei ole piisav.

"Vene Föderatsioon on demonstreerinud, et on võimeline kogu sõjalise kahju kõrval tegema ka kolossaalseid strateegilisi vigu ja valearvestusi," rääkis Salm. "Kuna Venemaa valulävi on kõrgem, siis üleminek tõkestusheidutusele on ainus võimalus," lisas ta.

Salm selgitas ka, et kuna NATO tegutseb poliitilisest suunisest lähtuvalt, siis on Eesti jaoks oluline, et poliitilisel tasemel otsustatud üleminek saaks kirja dokumentidesse ning nendesse plaanidesse, mis sätestavad, kuidas seda reaalselt ellu viima hakatakse. "Siit ka meie soov, et NATO viiks muutuse ellu selliselt, et kriisi puhkedes oleks allianss valmis siin pidama sõda vähemalt diviisisuuruse üksusega," märkis ta.

Salmi sõnul pole selleks vaja, et terve diviis Eestis iga päev kohal oleks, vaid olulisem on, et paigas oleks juhtimisstruktuurid ja plaanid kaitsetegevuseks, selleks oleks määratud reaalsed väed, mis osaleksid ka vastavas väljaõppes ning siin oleks olemas ka reaalsed varud. Lisaks peaks Eestis siiski olema ka ettepaigutatud vägesid – nende arv peaks suurenema ja nendele tuleks korraldada Eesti kaitsmiseks ka pidevalt õppusi.