Kallas ütles, et Eesti jaoks on eluliselt tähtis, et NATO kollektiivkaitse muutub tugevamaks.

"Leppisime (Madridi tippkohtumisel) kokku, et vastusena Vene agressioonile liigub NATO uuele tugevdatud kaitsehoiakule, mis võimaldab esimesest rünnakuhetkest kaitsta igat ruutsentimeetrit NATO territooriumist. Selle saavutamiseks langetati täna konkreetsed otsused ka idatiiva tugevdamiseks," ütles Kallas.

Ta lisas, et tähtis on kohe pärast NATO riigi- ja valitsusjuhtide otsust alustada alliansi suunamuutuse elluviimist. "Eesti jaoks tähendab see koostöös liitlastega diviisisuuruse üksuse ja selle juhtimisstruktuuri arendamist, mis oleks valmis kohe vajadusel Eestit kaitsma," rõhutas Kallas.

Samuti on Kallase sõnul tähtis, et liitlased otsustasid kutsuda Soome ja Rootsi NATO liikmeks. Liitumisprotokollid allkirjastatakse lähiajal.

"Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga teeb tugevamaks meie kõigi julgeoleku. Oleme Soomet ja Rootsit nende liitumisteel igati toetanud esimesest päevast alates ning jätkame nende toetamist kogu NATO-ga ühinemise protsessi vältel," kinnitas Kallas.

Laanet: Eesti loob brittide toetusel diviisi juhtimisstruktuuri

Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul luuakse Eesti kaitseks mõeldud NATO raamistikus tegutseva diviisi struktuur, mille üksused ja staap koosnevad nii Eesti enda kui ka teiste liitlaste panustest.

"Diviisi juhtimisstruktuuri loob Eesti Ühendkuningriigi toetusel. Diviisi struktuuri loomisega alustatakse järgmiste kuude jooksul. Diviis hakkab paiknema NATO käsuahelas," selgitas Laanet.

Lisaks otsustasid liitlased Laaneti sõnul idatiiba tugevdada kuni brigaadisuuruse üksusega neis riikides, kus oht ja vajadus sõjalise tugevduse järele on kõige suurem.

"Ühendkuningriik on otsustanud täiendavalt määrata Eesti kaitseks brigaadi, mille staabielement ja osad allüksused hakkavad paiknema Eestis," ütles Laanet.

Tema sõnul on tähtis, et Ühendkuningriigi brigaadi osised koos täiendavate sõjaliste võimetega hakkavad rahu ajal roteeruma Eestisse ning harjutama Eesti kaitset reaalsetes tingimustes.

Eestisse jäävad ettenähtavas tulevikus kohale kaks Briti pataljoni ning Prantsuse ja Taani kompaniid. Samuti jätkub Eestist Balti õhuturbe missioon, mida liitlased on võimelised kiiresti tugevdama.

Samuti suurendab Laaneti sõnul USA oluliselt oma sõjalist kohalolu Euroopas.

"USA suurendab muu hulgas oma roteeruvat sõjalist kohalolu ka Balti riikides. See otsus hõlmab endas eeldatavasti nii maa- kui ka õhuväe üksusi, sealhulgas õhukaitset. Täpsemad detailid töötatakse välja liitlaste koostöös," ütles Laanet.

Sutt: toetame Ukraina kaitseväe üleminekut NATO standarditele

Välisministri ülesannetes ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt märkis, et tippkohtumisel, kus tegi pöördumise ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kinnitati NATO jätkuvat toetust Ukrainale ning kiideti heaks täiendav NATO toetuspakett Ukrainale.

"Uue abipaketi raames saadetakse Ukrainale vajalikku varustust, mida nad praegu lahinguväljal hädasti vajavad, ning toetatakse Ukraina kaitseväe üleminekut NATO standarditele ja moodsatele lääne relvasüsteemidele," selgitas Sutt.

Samuti kinnitati Suti sõnul tippkohtumisel NATO avatud uste poliitika jätkumist. "Ukrainal ja ka Gruusial on endiselt NATO liikmesuse perspektiiv nagu see sõnastati NATO 2008. aasta tippkohtumisel," ütles Sutt.

Karis: Eesti julgeolek on veelgi tugevnenud

President Alar Karis ütles, et NATO liidrid näitasid Madridis otsustavust ja kasvatasid alliansi võimekust kaitsta iga jalatäit NATO riikide maad.

"Eesti julgeolek on kindlustatud koostöös liitlastega. Tänu tippkohtumisel vastu võetud otsustele suurendada liitlasvägede kohalolu on Eesti julgeolek muutunud veelgi tugevamaks. See on meile eluliselt tähtis. Peame nüüd alustama koostöös liitlastega diviisisuuruse üksuse ja selle juhtimisstruktuuri arendamist, mis kaitseb Eestit konflikti korral. Plaanin sellest kõnelda peaministri ja valitsuse liikmetega niipea kui nad tippkohtumiselt Eestisse naasevad," rääkis Karis.

President lisas, et Eesti on tänulik Ühendkuningriigile, Prantsusmaale, Taanile, Islandile ja kõigile teistele liitlastele, kes panustavad juba praegu oluliselt Eesti julgeolekusse. "Eesti on valmis võtma vastu täiendavaid liitlasvägesid nii maal, merel kui ka õhus. Peame ära tegema ka oma kodutöö, et luua liitlaste kaitseväelastele tingimused tõhusaks väljaõppeks ja nende relvastuse ja varustuse ettepaigutamiseks."

Kolmapäeval vastu võetud NATO strateegiline kontseptsioon näitab Karise sõnul, et NATO liitlased saavad täiesti ühtmoodi aru muutunud julgeolekuolukorrast ja ohtudest.

"Meie ühine arusaam käsitleb Venemaad nii nagu vaja – öeldes selgelt välja, et Venemaa on Euroopa julgeolekule kõige otsesem oht. Sellepärast ei saa Venemaa olla osa Euroopa julgeolekuarhitektuurist enne, kui ta lõpetab sõja Ukraina riigi ja inimeste vastu, lõpetab küberrünnakud ning katsed ära võtta oma naabritelt nende iseseisvat otsustusõigust oma tuleviku üle," kommenteeris Karis.

"Üks on kindel: NATO liitlased on kaitstud ja jäävad kaitstuks. Ja liitlased on otsustanud teha rohkem, et aidata Ukrainat võitluses Venemaaga, keda NATO peab suurimaks ohuks Euroopale. NATO poolt täna heaks kiidetud Ukraina toetuspakett on oluline samm, kuid kiiresti on vaja veel täiendavat relvastust ja varustust, samuti väljaõpet," lisas ta.

Karis tervitas Soome ja Rootsi ametlikku kutsumist NATO-sse. "See on tõeline nihe meie julgeoleku suurendamisel, NATO vihmavari saab laiem ja NATO muutub tugevamaks kui kunagi varem. Jätkame Soome ja Rootsi toetamist, et alliansiga ühinemine toimuks võimalikult kiiresti."

NATO uus strateegiline kontseptsioon: