"Võrreldes eelmise aastaga enne NATO tippkohtumist on olukord hoopis teine. Me saime Madridi tippkohtumiselt (2022. aastal – toim.) väga tugevad otsused ja hea meel on tõdeda, et neid otsuseid viiakse ellu. /---/ Suures plaanis me oleme liikunud heidutushoiakult kaitsehoiakule, mis on meie jaoks oluline," ütles Kallas neljapäeval ERR-ile.

Tema sõnul tähendab uus plaan seda, et esimesest vajalikust hetkest on Eestis kohal NATO liitlased. "Ja see tähendab ka seda, et meie liitlasriikides on meile määratud üksused, mis harjutavad koos. See struktuur, kes kellele käske jagab, on paigas. See peaks kogu asja tööle panema," lisas Kallas.

Tsahkna: plaan paneb paika, kuidas sõda võita

Ka välisminister Margus Tsahkna ütles ERR-ile, et on NATO uue kaitseplaaniga rahul, kuigi ei saa sellest detailselt rääkida.

"Aga need on realistlikud plaanid ja need on realistlikult täidetud ka võimekustega. Ehk iga plaan vajab ka seda, et on olemas võimekus, on olemas tehnoloogia, võimekused, logistika, teed. See on päris kõva samm edasi. Kui me oleme kogu aeg öelnud, et Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem, siis ma võin öelda, et see läheb järjest-järjest paremaks," rääkis Tsahkna.

Ministri sõnul NATO kaitseplaanid läinud üha täpsemaks. "Mida ma võin täna välisministrina öelda, on see, et NATO artikkel 5 on võimeline reaalselt oma võimekustega käivituma esimesest sekundist peale, kui selleks on vajadus."

Tema sõnul hõlmab NATO kaitseplaan kahte mõõdet. "Üks on heidutus, mis on teada ka Venemaale, et see on realistlik heidutus. See pole enam artikkel 5 lihtsalt sõnades ja poliitilises mõttes. Ja teine pool on see, et kui päriselt midagi peaks juhtuma, siis me oleme võimelised ikka väga kõvasti vastu hakkama. Nii et see hind (agressori jaoks – toim.) on ülikõrge."

"Kui ma tulen Eesti enda võimekuste juurde, siis kui aastaid tagasi oli see mõte, et peame vastu nii kaua, kuni liitlased saabuvad, siis täna planeeritakse ka meie enda tegevusi juba nõnda moodi, et kui peaks tegelikult sõjaline konflikt meie territooriumil olema, siis mitte ainult liitlaste saabumiseni, vaid et kuidas võita see sõda. See on väga erinev arusaamine sellest, et kuidas oma tegevusi planeerida. Rohkem täpsemaks ma minna ei saa," lisas välisminister.

Stoicescu: need on adekvaatsed plaanid

"NATO kaitseplaanid Balti riikide ja üldse kogu regiooni kohta on mahukad ja salajased plaanid, mida ei saa kommenteerida ei sisu ega detailsuse astme poolest. Aga nii palju võib öelda, et me oleme selle protsessiga rahul ja kaitseplaanid on meie arvates adekvaatsed. Need võetakse vastu kui mitte varem, siis hiljemalt NATO tippkohtumisel Vilniuses, mis toimub juuli keskel," ütles riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti 200) neljapäeval ERR-ile.

Ta lisas, et soovib tunnustada NATO Euroopa vägede ülemjuhatajat, USA kindralit Christopher Cavolit, kes on teinud ja teeb jätkuvalt väga head tööd kaitseplaanide lõplikuks viimistlemiseks.

"Loomulikult need plaanid saavad olema sellised, et NATO oleks suuteline vastavalt olukorrale võimalikult kiiresti tegutseda," rõhutas Stoicescu.

Riigikaitsekomisjoni esimees selgitas, et lisaks Eesti diviisi koosseisu määratud ühele Briti brigaadile ning sarnastele üksustele ka Läti ja Leedu jaoks saame me arvestada väga kõrges valmisolekus NATO kiirreageerimisjõudude (VJTF) ning ka pisut madalamas valmisolekus 30 000-liikmelise kiirreageerimisväega, mida on võimalik samuti suhteliselt lühikese aja jooksul paisata operatsioonipiirkonda, kuhu vaja.

"Ja siis on veel jätkujõud ja nii edasi - selles mõttes see pilt on ikkagi veidi komplitseeritum, aga samas väga loogiline, kuidas need jõud paiknevad ja mis jõud vajadusel kuhu suunduvad," rääkis Stoicescu.

Ta selgitas ka, et võimaliku sõjalise ohu tekkimisel on alati teatav aeg valmistumiseks, mille jooksul saab täiendavad üksused Eestisse tuua, mis vaenlase rünnaku heidutuse kaudu üldse ära hoiaks: "Et nad näeksid, et on piisavalt suured jõud vastas, et ei maksa rünnakule minna või sõda provotseerida. Või siis, kui ei suudeta vastast heidutada, siis oleks ikkagi piisavad jõud agressorile vastas."

"Sest me ju nägime, millise edumaa Venemaa saavutas Ukraina vastu sõja esimestel päevadel ja nädalatel, kui okupeeriti selline territoorium, mis on Balti riikidest kokku võetuna suuremgi. Selline olukord tuleb loomulikult välistada," rõhutas Stoicescu.

Kaitseplaanid arvestavad ka Soomega

Samuti on kaitseplaanides juba arvestatud ka Soome astumisega allianssi, märkis Stoicescu.

"Soome on ju NATO liige, me ei saa Soomet ja tema  territooriumi jätta kaitseplaanidest ja -planeerimisest välja. See ongi kogu NATO-ga liitumise point (mõte - toim.). See oli ju enne hall ala, et Soome - ja ma loodan et see peatselt puudutab ka Rootsit - et nendega ei saanud NATO oma kaitseplaneerimises arvestada, ükskõik kui tihe koostöö meil ka ei oleks olnud," tõdes ta.

"Sest kui nad on NATO liikmed - Soome juba on ja Rootsi ilmselt peatselt ka - siis nad on integreeritud täielikult kaitseplaneerimisse ja nad on integreeritud juba koheselt näiteks NATO õhu- ja raketikaitsesse, sest NATO õhukaitse on ju ühine. Aga sama moodi on kaitseplaneerimises ka maismaa territoorium ja mereoperatsioonid - kuidas planeeritakse ja teostatakse kõik need ühendvägede operatsioonid maal, merel ja õhus, ilmselt ka küberruumis, kosmoses ja ka inforuumis, sest tegelikult on lahinguruum ju kuuemõõtmeline," rääkis riigikaitsekomisjoni esimees.

Eesti kaitseväe arendamine käib NATO plaaniga koos

Stoicescu märkis ka, et Eesti kaitseväe arendamine käib kooskõlas NATO laiemate kaitseplaanidega ning Eesti uute sõjaliste võimekuste oemandamine täiendab allianssi.

"Ega meil ei saa olla eraldi kaitseplaanid, meil ongi NATO kaitseplaanid. Mis meil eraldi on, on kaitseväe arenguplaanid - missuguseid kaitseväe võimeid, sõjalisi võimeid me loome maaväes, mereväes, õhuväes. Seda me teeme iseseisvalt ja see on ka meie panus ühisesse kaitsesse," selgitas ta. "Aga kui me räägime NATO kaitseplaanidest, siis need on ju ühised plaanid. Ja need puudutavad kõiki liitlasi, kes panustavad."

"Ma olen kindel, enne Vilniuse tippkohtumise ajaks 11.-12. juulil on need kaitseplaanid lõplikult viimistletud. Teades, kui suur töö see on, siis võib eeldada, et praeguseks on see töö peaaegu valmis. Ütleme nii, et viimase lihvi andmine veel käib, aga seal väga palju olulisi küsimusi ei saa enam lahtised olla. Kuivõrd see on niivõrd oluline töö, siis peab olema briljantsed tehtud enne, kui ta lõplikult liikmesriikide poolt kinnitatakse ja nende plaanide kvaliteedis ei maksa kahelda," rääkis Stoicescu lõpetuseks.

Leedu on ka rahul

NATO uusi kaitseplaane tervitas ka Leedu seimi kaitsekomisjoni esimees Laurynas Kasčiūnas. "Need on järgmise põlvkonna plaanid, milles on realistlikult hinnatud siia saabuvaid jõude ning saabumise ajaraami, kui teatavad ohutuled põlema lähevad," vahendas Leedu rahvusringhääling LRT.lt ta hinnangut pärast Leedu kaitsejõudude ülema, kindralleitnant Valdemaras Rupšyse esitlust. "Seal on palju häid uudiseid, see on fakt," lisas ta. Ka Kasčiūnas rõhutas sarnaselt Stoicescuga, et ei saa plaanidest täpsemalt rääkida.

Leedu seimi riigikaitsekomisjoni liige Saulius Skvernelis ütles, et plaanid sisendavad optimismi. "Seal on toimunud mõtteviisi muutus. Plaanid räägivad reageerimisest, kaitsest ja heidutusest alates kõige esimesest hetkest," ütles Skvernelis. "Ilmselgelt on suurim väljakutse täita need plaanid sisuga, see tähendab relvastuse ja inimressursiga," lisas ta.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg on öelnud, et Balti riikide kaitsmiseks koostatavad plaanid saavad olema detailsemad ja konkreetsemad, kui senised, aga nende sisu jääb endiselt salastatuks, märkis LRT.lt

Leedu kindral: võtmeteema on kiirus

Leedus kaitseväe juhataja Valdemaras Rupšys ütles pärast kohtumist seimi liikmetega, et plaani keskne komponent on reageerimise kiirus.

Leedu kindrali sõnul vastavad NATO plaanid ka praegustele ohtudele ning on piisavad vaenlase heidutamiseks ja Balti riikide kaitseks. Tema kinnitusel vastavad Balti riikide kaitseks planeeritavad jõud võimalikele ohtudele, kuid neid suurendatakse, kui oht kasvab.

"Kui ohud kasvavad, siis suurenevad ka meie võimekused. Meie liitlased, NATO liikmed on teinud selge otsuse arendada neid ja neil on ka piisavad võimekused. Mul ei ole mingit kahtlust, et nad seda teevad," rääkis Rupšys.

Pärast seda, kui regionaalsed kaitseplaanid on kinnitatud, tuleb hakata arendama taktikalisi kavasid ning arendama võimekusi nende ellu viimiseks, lisas kindral. Leedu loodav diviis on osa neist plaanidest, märkis Rupšys.