Lääne tarkvarast sõltuv Vene tööstus kannatab ajude äravoolu tõttu
Lääne ettevõttete lahkumine Venemaalt tähendab, et Vene tööstus peab lootma tarkavarale, mille hooldamiseks ja uuendamiseks puudub neil endal pädevus. Kodumaised lahendused ei suuda seda täielikult asendada.
Suur osa Venemaa tööstusest kasutab Lääne-Euroopast ostetud masinaid. Näiteks Saksamaal toodetud automaatne treipink on täpne ja kiire tänu tarkvarale, mis kuulub ettevõtetele nagu Siemens. Aga Siemens teatas juba mais, et lahkub Vene turult. Koos Siemensiga lahkuvad Venemaalt ka eksperdid, kes oskavad ettevõtte tarkvara eest hoolt kanda.
Eesti elektroonikatööstuse liidu tegevjuht Arno Kolk selgitab, et tänapäeval on ideest ja tootmisest kuni logistikani ulatuv tootmisahel sõltuv arvutiprogrammidest.
"Peab arvestama, et tarkvara puhul on karbitooteid järjest vähemaks jäänud. Me kõik ostame tarkvara teenusena, maksame kuumaksu või midagi sarnast. Kuu saab läbi ja kui järgmise kuu lepingut ei ole siis tarkvara jääb seisma," rääkis Kolk.
Kui osa sellest tarkvarast, näiteks 3D modelleerimisprogrammi, saab piraatluse abil ka varastada, ei ole see keerulisemate programmide puhul võimalik, tõdeb Tallina Tehnikaülikooli infotehnoloogia professor Tanel Tammet.
"Tööstuse tarkvara on väga tihedalt integreeritud nende tööstusseadmete sisse – tarkvara on spetsiaalselt nende jaoks tehtud. Seda ei ole nii kerge vahetada ja ei ole kuskilt internetist võimalik neid piraatlusega tõmmata," tõdes Tammet.
Professor lisas, et samas on need programmid üldjuhul töökindlad ja palju hooldust ei nõua.
"Lähiajal nendega midagi ei juhtu, aga nende ümberseadistamine muutub üha raskemaks ja keerulisemaks, kuid mitte päris võimatuks. Ajaga suudavad mõned inimesed selle asja ära õppida, kuid raha ja ajakulutus läheb aina suuremaks," tõdes Tammet.
Kui arvestada, et Vene gaasi- ja naftatööstuses kasutatavast tarkvarast on vaid kümme protsenti kodumaist päritolu, võib see kulu kokku tulla suur. Kolk ütles, et Lääne tehnoloogia puudumine juba mõjutab Venemaa majandust.
"Alguses tekib olukord, kus mõnda asja ei saa üldse toota. On igasugu võimalusi, kuidas sellest mööda saada, näiteks hall import. Lõpuks saadi ka nõukogude ajal Ameerika arvuteid kätte ja ühteist veel, aga see oli kallis ja keeruline ning igaühele neid ei jagunud," rääkis Kolk.
Kolk tõi näiteks, et Lada küll jätkab tootmist, kuid nendel autodel pole turvapatju, piduritel puudub ABS, turvavöödel on puudusi. Ameerika Ühendriikide väitel on venelased sunnitud kasutama sõjatehnikas mikrokiipe, mis on pärit pesumasinatest ja külmkappidest. Ukrainlased on lahanud ka Vene luuredroone ja leidnud, et kaameratena kasutatakse tavalisi Jaapani päritolu kaameraid, mille saaks Eestis poest osta paarisaja euro eest.
Samas tavalise venelaseni ei pruugi need mõjud niipea jõuda, nentis Tammet: "Tänaval majad seisavad püsti, lähed poodi seal on ikka süüa. See seos ei ole nii otsene. Seal on päris pikk lõtk."
Toimetaja: Mait Ots