Riigikogu esimees Jüri Ratas ütles eelmisel nädalal ERR-ile, et Eesti parlament võib Soome ja Rootsi NATO-ga liitumise protokolli ratifitseerida kohe sel nädalal, erakorralistel istungitel 6. juulil.

Hiljutisel NATO tippkohtumisel tundsid kõik kergendust: Türgi loobus vastuseisust Soome ja Rootsi liikmeksvõtmisele. Allkirjastati vastastikuse mõistmise memorandum.

Tint ei jõudnud aga veel kuivadagi, kui Türgi president Tayyip Erdogan teatas, et kui Soome ja Rootsi kokkuleppest kinni ei pea ja seadusemuudatusi ei tee, siis liitumisprotokolli Türgi parlamendile ratifitseerimiseks ei esitata.

Soome välisminister Pekka Haavisto kinnitas Soome ringhäälingule Yle antud intervjuus, et seaduste muutmisest kokkuleppes juttu ei ole.

"Kõik kokkulepitu pandi paberile ja paberil olev tekst on kooskõlas Soome seadustega. See on poliitiline vastastikuse mõistmise memorandum, milles ei ole kokku lepitud mingeid seadusemuudatusi," ütles Haavisto.

Justiitsminister Anna-Maja Henriksson toonitas, et väljaantavate isikute nimekirju pole koostatud. Ta rahustas Soomes elavaid kurde, öeldes, et Soome lähtub ka edaspidi seadustest ja Euroopa Nõukogu loovutuskokkuleppest, mille alla näiteks poliitiliseks peetavad kuriteod ei kuulu.

Soomes on ka toonitatud, et isikute väljaandmised on kohtu, mitte valitsuse otsustada. "Seda vahet Türgis ei mõisteta," tõdevad Soome kommentaatorid.

Euroopa Nõukogu reeglite järgi saavad riigid keelduda ka oma kodanike väljaandmisest ning osa neist, kelle väljaandmist Türgi aastaid tagasi taotles, on praeguseks saanud Soome kodakondsuse.

Kümne aasta jooksul on Türgi esitanud Soomele taotluse 16 inimese väljaandmiseks, neist kaks on rahuldatud.

Rootsile on väljaandmispalveid tulnud märksa rohkem, sest seal elab rohkem kurde ja neil on ka suurem poliitiline mõjuvõim. Rootsi peaminister Magdalena Andersson ei lükanud nädalavahetusel poliitikafestivalil küsimustele vastates tagasi president Erdogani väidet, et Türgile lubati välja anda kokku 73 inimest. Anderssoni sõnul ei saa ta suletud uste taga sõlmitud kokkuleppeid kommenteerida.

Vähem on meedias juttu olnud relvamüügikeelu lõpetamisest, mis on samuti üks Türgi nõudmisi. Soome ja Rootsi kehtestasid Türgi suhtes relvaembargo 2019. aastal, kui Türgi väed korraldasid rünnaku Süürias asuvatele kurdi aladele. Enne seda oli Türgi Soome relvaekspordi edetabeli tipus: 2018. aastal väljastati relvastuse müügiks lube kokku 40 miljoni euro väärtuses. Teisel kohal olid Araabia Ühendemiraadid, kuhu viidi sõjavarustust 22 miljoni euro väärtuses.

Soomlaste enda hinnangul on relvaembargo lõpetamise nõudmist üsna lihtne täita, seda enam, et NATO-ga liitudes kaoks embargo niikuinii, sest liikmeriikide vahel need piirangud ei kehti.

Kõik Soome juhid on toonitanud, et Soome on õigusriik ega hakka Türgi survel seadusi muutma ja rahvusvahelisi reegleid rikkuma. Ilmselt lähtub Soome taas põhimõttest, et tark ei torma, sest nii mõnigi kord kaovad probleemid iseenesest, kui natuke oodata.

Muutused igatahes toimuvad. NATO ütles tippkohtumisel selgelt välja, et Venemaa on oht liikmesriikide julgeolekule. Ka NATO-ga liituva Soome kaitseväes räägitakse nüüd Venemaast ja sellest lähtuvast ohust senisest avameelsemalt.

Esmaspäeval alustavad Soomes ajateenistust uued kutsealused. Nende õppetundides nimetatakse asju õigete nimedega, mitte ei räägita enam Soome julgeolekut ohustavast "kollasest riigist", lubas peastaabi koolitusjuht, kolonel Kari Pietiläinen.