Ametiühingud: alampalga tase mõjutab pooli Eesti palgasaajaid

Rahakott.
Rahakott. Autor/allikas: Pixabay

Ametiühingute keskliidu andmetel sai juunis alampalka kolm protsenti Eesti töötajaskonnast ehk ligi 18 000 inimest, kuid poolte Eesti töötajate tasud on miinimumpalgast mõjutatud.

Ametiühingute keskliidu kommunikatsioonijuht Jaan-Hendrik Toomel rääkis ERR-ile, et nad uurisid möödunud aastal, keda ja kuidas konkreetselt alampalk mõjutab.

"Miinimumpalk mõjutab palgatasemeid kuni mediaanpalgani päris otseselt," rääkis Toomel. "Ehk siis ütleme 1300–1400 eurose palga teenijaid mõjutab see sama palju. Kui sealt alt otsast palgad tõusevad, siis peab ka järgmisi tõstma."

Toomel ütles koalitsioonikõnelustel käsitletava alampalga tõstmise küsimuse kohta, et mediaanpalk jagab tööturu pooleks ning miinimumpalga suurus mõjutab tervet alumist osa. "Ehk siis laias laastus poolt Eesti töötajaskonda tegelikult. See on päris suure mõjuga," lausus ta.

Toomeli sõnul tõuseb miinimumpalk niikuinii – 700 euroni või üle selle. "Kui vaadata, mida ülejäänud palgad teevad ning panna sinna kõrvale inflatsioon ja tööjõu puudus, siis tõenäoliselt miinimumpalk ikkagi tõuseb," ütles ta.

Eelmisel nädalal jõudsid loodava valitsusliidu erakonnad kokkuleppele tõsta tulumaksuvaba miinimumi 654 euro ehk miinimumpalgani.

Toomeli hinnangul 654 eurole alampalk järgmisel aastal kindlasti ei jää. "Meie ettepanek oli 700, aga 654 on kindlasti parem kui viie aasta tagune 500," sõnas ta.

Õmblejad ei pruugi tükitööga miinimumpalka välja teenida

Rõivatootja Hansmark juhatuse esimehe Mait Saartsi sõnul peaks alamapalk olema kindlasti pigem suurem kui väiksem.

"Praegu on see ju tööandijate ja töövõtjate kokkulepe, aga tegelikult võiks vabariigi valitsus seda kehtestada. Sellepärast tekibki see teine Eesti," rääkis Saarts ERR-ile. "Kui sa annad inimesele tööd ja ei suuda talle väärikalt maksta, siis sellist töökohta ei ole Eestis vaja. See inimene läheb lihtsalt kuhugi mujale sektorisse. Ega vägisi neid töökohti üleval ei hoia."

Saartsi sõnul on õmbleja töö vähemaksud amet Hiina ja India konkurentide tõttu.

"Väga raske on õmblejaid leida, kuna tegemist on tükitööga," märkis Saarts. "Osades firmades on ka nii, et nende tükitöö hindade ja tavatöö ajaga ei teeni inimene seda miinimumpalka välja. Ja osa nendest inimestest loobub. Kui see tööstusharu ei suuda olla jätkusuutlik, siis kaob ta lihtsalt ära. Nii karm see on."

Mõistlik oleks, kui õmbleja teeniks 800–900 eurot kuus, sõnas Saarts.

"Tihtilugu on nii, et 20 protsenti saab miinimumpalka, aga ülejäänud, võibolla paremad õmblejad, kes on kiired, kes teevad raskemaid operatsioone, saavad ütleme ka 1000 ja rohkem," rääkis Saarts. "See võib olla mingi külakessse jäänud väike õmblustöökoda. Ei ole mingeid muid tööandjaid ja siis ei suuda see koht maksta suuremat palka. Ütleme, et eksisteeritakse ainult vana rasva peal."

Rõivatootja Ally juhataja Andrus Särev ütles ERR-ile, et alati on alampalga tõstmisel mingisugune mõju. "Kui sa hakkad altpoolt kergitama, tõuseb ülemine ots samamoodi," lausus ta.

Hotellid proovivad noorte tööampse legaliseerida

Hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees Ain Käpp rääkis ERR-ile, et hotellid on hetkel keerulises olukorras, kus neil on tarvis tagasi maksta kahe aasta jooksul võetud ebamugavad laenud ja ajatatud maksud.

"Ma olen kindel, et enamuses kohtades me maksame inimestele juba tunduvalt rohkem kui miinimumtasu," ütles Käpp.

"Aga siin on ka erisused: näiteks me oleme väga paljudele noortele inimestele esimeseks töökohaks, mis väga paljudes kohtades on miinimumtöötasuga esimesel perioodil, kuni inimene saab mingid oskused. Me ise oleme öelnud, selline üheksa kuud võiks see periood olla, kus inimene õpib tööd," rääkis Käpp. "Kui ta juba oskab, siis miinimumtasust edasi minna ei ole probleem," lisas ta.

Oht on ka selles, kas ettevõtted suudavad edaspidi noori kooli kõrvalt tööturule kutsuda, ütles Käpp. Tema sõnul takistab hetkel see, et töölepinguseadus on paindumatu. "Me oleme teinud ka mitmeid ettepanekuid, kuidas siis justnimelt noortele suunatud nii-öelda tööampse legaliseerida," lausus ta.

Tallink Hotelsi juhatuse liikme Ave Svartsi sõnul ei ole praegusel tööturul võimalik kedagi miinimumpalgaga värvata, sest palgad on hotellisektoris kasvanud.

"Meie hotellides on ka madalaim töötasu kõrgem kui miinimumpalk – praeguses tööjõupuuduses ei ole see teisiti mõeldavgi," rääkis Svarts ERR-ile.

Miinimumtasu tõstmine mõjutab ka Svartsi sõnul rohkemaid töötajaid kui vaid miinimumi saajaid: "See annab ka teistele madalamatele töötasudele hoogu juurde."

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: