Utilitas Tallinna juht Robert Kitt: me pole saanud hangetest gaasi kätte
Kui Paldiski sadamasse saabub vastu talve kallis LNG ning Tallinnat küttev Utilitas peab varuks soetatud põlevkiviõli seisma jätma, oleks tegu musta stsenaariumiga, tõdes Utilitas Tallinna juht Robert Kitt. Kitt märkis, et asja reguleerivad seadused on tehtud teises ajas ja ruumis.
Mai lõpuks oli Utilitas suutnud Tallinna keskmisest gaasivajadusest ehk 676 gigavatt-tunnist varuda pisut üle 200 gigavatt-tunni. Nüüd on talv veel poolteist kuud lähemal, kui palju gaasi teil Läti hoidlas varuks on?
Oleme ühe hanke veel teinud ja pakkumisi on tulnud, aga mitte kogumahus. Ühe kolmandiku osas on gaas olemas. Kui me saame asendada ühe kolmandiku gaasi reservkütusega, siis põlevkiviõli osas on lahendused olemas ja järgi jääb hankida veel täiendav kolmandik.
Mai lõpus küsisite keskkonnaametilt luba asendada osa gaasist põlevkiviõliga. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart räägib vajadusest kuulutada välja hädaolukord, et õli põletades saaks ületada saastenorme. On seal vahet, kas te saate erandi nähtuvalt hädaolukorrast või gaasivarustuse äkilisest katkemisest? Nende võimaluste kohta on erinevad seadusepunktid.
Tõepoolest, kõige parem alternatiiv on täna kodumaine põlevkiviõli. Tegelikult ei ole ju mingit vahet tarbijatele, mis paragrahvi alusel täpselt erand tuleb. Tarbijad ei peaks üldse selle peale mõtlema, et kas on üks seadus või teine seadus. Peaasi, et toimepidevus on tagatud. Ja ma olen suhteliselt optimistlik, et ikkagi käitutakse mõistlikult ja ühe, teise või ka muudetud paragrahvide alusel vastavad load saab.
Seaduse järgi võimaldab viide hädaolukorrale teha erandeid ainult vääveldioksiidi heitenormides. Kas põlevkiviõliga küttes on vääveldioksiid siis ainus, mis üle normi läheb?
Kui seadusepügalaid täpselt jälgida, siis on võimalik anda erandeid ka teistele piirnormide ületamisele ja lisaks vääveloksiidide vajavad erandit ka lämmastikühendid ja peenosakesed. Küsimus on ikkagi vähe keerulisem.
Mis tähendab seda, et hädaolukorra variant nii hästi sobi. Erand tuleks teha, viidates gaasivarustuse äkilisele katkemisele.
Aga veel kord, ma arvan, et praegune olukord energiaturul ei ole tavapärane. Tegemist on mitme üheaegse kriisiga. Need seadused, mis reguleerivad ühte, teist ja kolmandat asja, need on tehtud omas ajas ja ruumis. Nüüd on meil riskid kuhjunud ja sellest tulenevalt, ma arvan, et tuleb leida koos lihtsalt lahendus.
Aga ega seadust ei saa keskkonnaamet ju kuidagi väänata?
Absoluutselt.
Kas paistab, et riigil oleks targem mingisuguseid norme muuta, selle asemel, et hakata neid tõlgendama?
Ju leitakse lahendused, on see siis tõlgendamise viisil või on ta mingisuguse normi täpsustamine seadusandja poolt.
Keskkonnaamet ütles alles hiljuti, et gaasivarustuse äkilisest katkemisest ei saa veel rääkida. Ka Eesti Gaasi teatel gaasiturg toimib. Kui te pakuksite molekuli eest kolmandiku võrra rohkem raha, kas saaksite hangetel rohkem gaasi?
Me oleme hankinud koguseid, mis poleks virtuaalsed, mis oleks mahutites olemas. Ja oleme palunud teha selleks vastavad pakkumised.
Täna ei ole meil kindlust, et suudame kogu kütteperioodiks vajaliku gaasi turult hankida. Kaks järjestikust hanget ei ole tulnud pakkumiste mahu mõttes täis. Me ei ole saanud kõiki molekule kätte.
Aga kui te pakuksite turuhinnast kolmandiku võrra kallimat hinda, kas siis saaksite gaasi osta?
Me oleme hankinud kogust. Me ei ole seadnud hinnale mingisuguseid piire ja kogused ei ole täis tulnud. See tähendab, et molekuli ei ole siin süsteemis.
Ehk siis tegelikult me ikkagi saame rääkida sellest, et gaasivarustus on katkenud? Kas ei saa nõus olla sellega, mida ütleb Eesti Gaas, et gaasiturg tegelikult toimib?
Kui on küsimus, et kas ta täna toimib, siis jah, gaas on mahutis ja torudes. Kui keerata kraan lahti, siis gaasi on.
Küsimus on selles, et kui me teame, mis on meie turgude tarbimine ja kui palju saab siia süsteemi gaasi juurde tuua, arvestades olemasolevaid üksuseid nagu Klaipeda LNG terminal, nagu Läti, Leedu ülekandevõimsused, siis arvestades neid kitsendusi ei saa väita, et kogu küttehooajaks vajaminev gaasi maht on siin süsteemis olemas.
Läti, Leedu, Eesti ja Soome gaasitarbimine kokku on 60 teravatt-tundi aastas. Kui majandus-ja kommunikatsiooniministeerium ütleb, et süsteemis on olemas 39 teravatt-tundi, siis on teatud defitsiit.
Eesti gaasi väga-väga hea uudis, et neil on õnnestunud hankida kaks teravatt-tundi juurde, loomulikult leevendab ja annab kindlust. Aga jah, me oleme ikkagi veel defitsiidis.
Niisiis, te loodate saada erandi ja soetada põlevkiviõli. Majandusministeeriumi asekantsler Timo Tatar kinnitab, et kui sügisel saabub LNG-terminal, siis vähemalt molekulide kättesaadavuse, ehk läbilaskvuse mõttes on meil gaasi varustuskindlus tagatud. Kas sellisel puhul pöördub Utilitas gaasiküte juurde tagasi?
Muidugi eelistame kasutada väiksema keskkonnajalajäljega maagaasi, kui seda on olemas. Seda on ka lihtsam käsitseda.
Aga kui see gaas maksab kaks korda rohkem kui täna? Põlevkiviõliga kütmine on ju tarbijale oluliselt soodsam.
Ma arvan, et see on diskussioon kohaliku omavalitsuse ja ka regulaatoritega. Meil on ühed normid, mis ütlevad, et peab kasutama just neid kütuseid. Meil on loomulikud keskkonnanormid, millest me kinni hoiame. Ja lõppude lõpuks on meil ka nii-öelda sotsiaalsed normid ja sotsiaalne pool.
Keskkonnaamet kirjutab oma juhendis: "Erandi aluseks oleva gaasitarnete katkemise olukorra lõppemisel tuleb tagasi minna gaaskütuste kasutamisele hiljemalt 10 tööpäeva jooksul gaasitarnete taastumisest arvates." Ma kujutan ette, kuidas Utilitas on soetatud terve hulga põlevkiviõli, palgatud tööle inimesi ja siis ühel hetkel tuleb turule väga kallis LNG. See väike seadusepunkt paneb teid ikka päris täbarasse seisu.
Jah, see on võimalik stsenaarium. Samal ajal on ka võimalik, et LNG tuleb soodsama hinnaga. Samal ajal on ka võimalik, et terminali üldse ei tule.
See nüüd maalitud pilt oli küllalt must, aga ma arvan, et keegi ei ole valmis... Ma arvan, et kui selline olukord peaks tulema, ju me istume siis järelevalve ja regulaatoritega maha, et kas see on see tulemus, mis nad soovivad.
Kas Utilitasele on oluline saada seesama punkt juba praegu reeglitest välja, et riske maandada? Öeldakse ju, et rege rauta suvel.
Loomulikult oleks see ideaalne. Põlevkiviõliga on praegu õige aeg otsustada ja toimetada. Kui otsus hakata kasutama reservkütuseid teha novembris, kui gaasi torus ei ole, siis see otsus on lootusetult hiljaks jäänud. Praegu on tarvis tegeleda kütuse varumisega. Kütusetootjatel on tarvis korraldada logistikat ja see on väga suur väljakutse. Meie poolt vaadates on tarvis teha väikseid investeeringuid tootmisseadmetesse.
Ja me oleme otsustanud, et meie eesmärk number üks on toimepidevus. Kuna meil täna gaasi nõutavas koguses ei ole, tuleb neid investeeringud ka teha.
50 protsendi ulatuses tarvitab Utilitas hakkepuitu. Kuidas on läinud hakkepuiduhanked?
Eelmise aastaga võrreldes on hind nähtavalt suurem. Aga me praegu teeme neid hankeid, ma ei saa ühtegi numbrit välja öelda, lepingud ei ole, tint ei ole kuivanud.
Utilitase Tallinna piirkonnas maksab megavatt-tunni jagu sooja 97 eurot. Kas kaugkütte hind tõuseb?
Me ei saa välistada, et ta võiks seda teha.
Toimetaja: Barbara Oja