"Hetkeseis on see, et rindejoon pole muutunud viimase nädala jooksul ehk Vene pool on saavutanud poolteist oma kahest esialgsest esialgu küll hämamiseks mõeldud eesmärgist - saavutada maismaaühendus Krimmiga, selle nad on saavutanud, ja kehtestada Donetski ja Luhanski nn "rahvavabariigid"," rääkis Kunnas.

Kunnase sõnul on Ukraina relvastusega toetamisel lääneriikide probleem see, et pärast külma sõja lõppu on toimunud pikaajaline desarmeerimine. "Riikidel ei ole sõjaaja relvajõudu ega varusid, praegu see on muutumas suureks probleemiks," ütles ta.

"Me võime olla rõõmsad, et Ukraina on saanud relvasüsteeme, aga kui vaatama, mida Ukraina vajaks, et alustada näiteks sügisel suurt strateegilist pealetungi, et oma alad tagasi võtta, siis see suurusklass on hoopis teine," rääkis Kunnas.

Kunnas tõi näiteks, et kui praegu on Ukrainale tarnitud ligikaudu 12 HIMARS raketisüsteemi, siis alade tagasivõtmiseks oleks vaja neid paarsada. "Suurtükiväe relvasüsteeme erinevaid oleks vaja umbes 1500 minu hinnangul, tanke, jalaväe lahingumasinaid kumbagi 1000, lennukeid 100-150. See on see mastaap, mida Ukraina relvajõud tegelikult vajaks, et strateegilist pealetungi oleks võimalik alustada."

Samuti on Kunnase sõnul küsimus, millised saavad olema need üksused, mida riik ette valmistab. "Pealetungilahingute läbiviimiseks selleks kõigeks ei piisa, selleks on vaja raskeid üksusi. Selleks, et neid saaks välja õpetada, ette valmistada, on neid relvasüsteeme vaja nüüd."

Ukraina vasturünnakut võiks Kunnase sõnul oodata suve lõpus. "Positiivsete asjaolude juures augusti lõpus, septembris," ütles ta.