Kallas ütles teisipäevasele konjunktuuriinstituudi majandushinnangule viidates, et Eesti majandus jätkab järgmise kuue kuu jooksul langemist. See tähendab tema sõnul, et hiljemalt järgmise aasta algusest on vaja hakata inimesi ja ettevõtjaid tõsiselt toetama, sest tõenäoliselt ootab ees pankrotilaine ja kasvav tööpuudus.

Kui see kohale jõuab, võib Kallase sõnul aga juhtuda, et riigikassa kukrud on tühjad, sest valitsus on kasvanud maksulaekumised juba lahkelt kuludeks ette ära planeerinud. Ta tõi ülekulutamise näitena peretoetused.

"Peretoetuste tõus on niivõrd suur. Kõige kriitilisem on seal ikkagi indekseerimine - väga pikaks ajaks pannakse ette väga kõrge baas, millele omakorda pannakse peale kasvukohustus. Selline raha inimestele kätte jagamine ei lahenda ära neid probleeme, mis Eestis laste kasvatamisel on. Need probleemid on põhiliselt seotud teenuste kättesaadavusega – kas on piisavalt lasteaiakohti, kas kooliharidus on kättesaadav ja kas kool on piisavalt lähedal kodule. Sinna praegu raha ei lähe," ütles ta.

Kallas ütles, et loodav valitsus suurendab eelarvedefitsiiti, mis juba praegu on päris suur.

"Seda suurendatakse veelgi ehk tulevastele põlvedele pannakse väga suured kulud. Juba täna lepitakse neis kokku. Samal ajal ei ole aastate jooksul suudetud läbi viia reforme, mis tulevikus neid kulusid katta suudaks. See on Kreeka teele minek. Ühel hetkel avastame, et meil on väga suur riigivõlg ja teisalt on reformid aastakümneid tegemata. Me kulutame siis kõvasti üle jõu ega ole võimelised isegi intresse teenindama. Ma pean seda vastutustundetuks," ütles Kallas.

Eesti 200 juht sõnas, et riigireform on hädavajalik. Ta ütles, et on palju tegevusi mida riik ei peaks tegema ning palju regulatsioone, mida ei ole vaja.

"Ma arvan, et meil on näiteks sotsiaalhoolekandesüsteemis väga palju kulutamist administreerimise peale. Seda reformides saaks teha palju tõhusama süsteemi, et päriselt toetus ja abi ka inimesteni jõuaks. Meil on päris palju ettevõtlusregulatsioone, kus on lihtsalt tööl ametnikud, kes tegelevad regulatsioonide haldamisega. Ma arvan, et seal on vaja teha väga suurt reformi selleks, et seda kõike vähendada. Sellega väheneb ka ametnike hulk," ütles Kallas.

Eesti 200 esimees ütles, et palju targemalt peaks kasutama ka suurandmeid ning asjaajamine peaks olema senisest elektroonsem ja personaalsem. "Me oleme ka ettevõtjatega teinud arvutuse, et palju efektiivsema digiriigi ülesehitamine tooks meile aastas kokkuhoiuna sisse: 150 – 300 miljonit eurot. See on täpselt see raha, mis täna läheb näiteks peretoetuste maksmiseks," ütles ta.

Loodava koalitsiooni energiatoetuste paketti kommenteerides ütles Kallas, et energiatoetused piiratud ajavahemikuks on teretulnud, sest talv tuleb kõrgete energiahindadega ja inflatsioon on suur. Küll aga on tema sõnul problemaatiline Eesti Energiale pandud kohustus müüa elektrit turuvälise hinnaga.

"See tekitab olukorra, kus rohepööre pannakse nüüd pikaks ajaks pausile. Kõigil teistel elektritootjatel ei ole sel juhul väga suurt huvi investeerida, sest elektrihinnal on lagi peal. Turg või pakkumise ja nõudluse vahekord ei määra elektrihinda, vaid määrab valitsuse ja Eesti Energia kokkulepe. See on mingis mõttes uuesti Eesti Energiale monopoolse seisundi tekitamine, tagasi sinna kust me omal ajal tulime. See tekitab olukorra, kus näiteks uutele taastuvenergiatootjatele muutub turule sisenemine palju keerulisemaks," ütles Kallas.

Hea, et eestikeelsele haridusele üleminekul koalitsioon tähtaegades kokku leppis, ütles Kallas. Eestikeelsele haridusele üleminek on tema sõnul niigi veninud.

"Ma olen aga natuke skeptiline, kas koalitsioon on võimeline sinna sisu taha looma. Juba täna peaks õpetajakoolituse ja kõrghariduse rahastus kahekordistuma seal, mis puudutab keelekümblusõpetajate või eesti keel teise keelena õpetajate koolitamist," ütles Kallas.

Kallas lausus, et veel ei ole teada, kuidas valmistub riik 2024. aastal alushariduses üle minema täiesti eestikeelsele õppele. Veel ei ole ka teada, kuidas lähevad eesti keelele üle esimesed ja neljandad klassid.

"See tähendab sisuliselt ju tuhandete õpilaste minemist ümber teistsugusele õpimeetodile, mis tähendab ka sadade õpetajate väljavahetamist," ütles Eesti 200 juht.