Eesti saadik prognoosib EL-i seitsmenda sanktsioonipaketi kiiret vastuvõtmist

Euroopa Liidu riikide välisministrid said esmaspäeval Brüsselis esimese võimaluse Venemaale kehtestatava seitsmenda sanktsioonipaketi kohta arvamuse avaldamiseks. Kuna see pakett on vähem pingeid tekitav, prognoosib Eesti saadik Euroopa Liidus Aivo Orav selle kiiret vastuvõtmist.
"Sanktsioonidest räägiti, sanktsioone veel vastu ei võetud, arutelu jätkub täna õhtul suursaadikute tasemel. Võimalikku seitsmendat paketti hakatakse arutama ja kui hästi läheb, siis võetakse see vastu kolmapäeval," rääkis Eestit välissuhete nõukogus esindanud suursaadik Orav.
"See pakett ei ole niivõrd vastuoluline kui oli eelmine. Seal on põhiteemaks [Vene] kulla sanktsioonide alla panek, samuti on jälle järjekordselt ilmnenud, et sanktsioonirežiimides on päris palju igasuguseid auke ja neid auke tuleb siis lappida. Ja tõenäoliselt pannakse sanktsioonide alla ka päris hulk neid inimesi, kes on seotud sõjakuritegudega," ütles Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures. "Kuna tegemist ei ole väga ambitsioonika paketiga, /---/ siis ma eeldaks, et siin suuremaid probleeme ei tule," lisas ta.
Orav selgitas, et eelmise nädala lõpus pidasid Euroopa Komisjoni ametnikud väikestes gruppides liikmesriikide suursaadikutega kohtumisi, kus selekteeriti välja võimalused täiendavateks sanktsioonideks. "Seejärel tuli Komisjoni president Ursula von der Leyen reedel ettepanekuga välja. See on nüüd pealinnades ekspertide käes ja täna siis esimest korda alles suure laua taga kõik saadikud vaatavad sellele paketile otsa ja toimuvad põhilised läbirääkimised," märkis ta.
"Nii et praegu välisministrite tasemel jutt oli sellest, et üldiselt toetati või siis anti poliitiline õnnistus, aga eks neid detaile tuleb nüüd siis hakata lihvima," lisas Orav.
Lisaks arutasid välisministrid Ukraina toetamist ning video vahendusel esines liikmesriikide ministritele ka Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba.
"Kuleba osales esimest korda pärast seda, kui Ukrainale anti kandidaadi staatus. Välisminister kinnitas, et Ukraina teeb juba väga intensiivselt kodutööd, ehk siis reforme, mida on Euroopa Liidu suunas liikumiseks vaja. Loomulikult andis ta ka ülevaate toimuvast, samuti Ukraina vajadustest. Ja kõik need märksõnad olid sees, mille taga on muidugi sügav sisu: desinformatsioon, deporteerimised, ülesehitus, relvad, sanktsioonid ja Venemaa kuritööd. Ja liikmesriikidest väga mitmed mainisid seda, et Ukraina peab kindlasti selle sõja võitma," rääkis suursaadik.
Orava sõnul oli esmaspäevase välissuhete nõukogu oluline saavutus kokkulepe Euroopa rahurahastu viiendas paketis kokku leppimine, millega kasvab Euroopa Liidu sõjaline abi Ukrainale 2,5 miljardi euroni. Selle kaudu saab tasuda Ukrainale relvi saatnud liikmesriikide kulusid. "Need väljamaksed hakkavad nüüd tagantjärele toimuma juba nende relvade eest, mida Ukrainale on saadetud, sest siiamaale selliseid väljamakseid eriti ei ole veel toimunud," tõdes ta.
"Eesti omalt poolt mainis seda, et oluline on jätkata Ukrainale relvade andmist, oluline on sanktsioonidega tugevamalt edasi minna, sealhulgas ka energiasanktsioonidega. Juttu oli ka Venemaa poolt tehtavatest kuritöödest Ukrainas ja samuti Ukraina ülesehitusest," ütles Orav.
Veel oli päevakorral suhted Ladina Ameerikaga ning Eesti jaoks olulise teemana ka digidiplomaatia.
"Euroopa Liit töötab praegu välja digidiplomaatiat. Seda tehakse Taani initsiatiivil, kes tuli sellega välja aasta tagasi, kusjuures siis Eesti, Rootsi, Saksamaa ja Holland koheselt toetasid Taanit. Ja see on väga oluline, sest paljud digiteemalised otsused tehakse ju väljaspool Euroopa Lliitu, tehakse suurfirmade poolt. Kogu see digitaliseerimise teema on Euroopa Liidus mõneti fragmenteeritud ja sellest tulenevalt on vaja seda asja ühtlasemalt ajada, et see kataks kõiki valdkondi, millega Euroopa Liit tegeleb. Samuti on see väga oluline Eestile kui liikmesriigile tugevdada edaspidigi Eesti ülemaailmset positsiooni digiteemades," rääkis Orav.
Toimetaja: Mait Ots