Rahaline toetus laekub Euroopa rahurahastu eelarvest, mille peamiseks kasutusalaks on saanud pärast Venemaa kallaletungi Ukraina abistamine. Selle kaudu toetatakse liikmesriike, mis on andnud Ukrainale relvastust, et nad saaksid osta kingitud relvade asemele endale uue sõjatehnika. Esmaspäeval otsustasid EL-i välisministrid Ukraina toetuseks mõeldud summat suurendada veel 500 miljoni võrra, kokku on Ukraina toetuseks eraldatud 2,5 miljardit eurot.

"Meie saadav raha puudutab [rahurahastu] kõige esimest paketti, mille jaotus on tänaseks juba reaalselt heaks kiidetud ja liikmesriikide vahel ära jagatud. Me saame sealt tagasi 135 miljonit eurot ehk rahurahastu esimesest paketist kõikide Euroopa riikide peale tuleb kolmandik Eestisse," ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm teisipäeval ERR-ile.

"Euroopa Liit on neid 500-miljonilisi pakette alates sõja algusest Ukrainas heaks kiitnud juba viis tükki ja kuna Eesti oli üks kõige kiiremaid, kes suuremahulist sõjalist abi andis, siis me saame sealt päris märkimisväärselt samamoodi ise raha tagasi, et oma varusid taastada," selgitas Salm.  

"Ja järgmistest pakettidest, mis ei ole veel liikmesriikide vahel ära jagatud, tuleb veel lisaks," märkis Salm.

Kantsleri sõnul kasutatakse 135 miljonit eurot täpselt nende võimekuste taastamiseks, mis Eesti Ukrainale ära andis. "Ehk siis see läheb täiendavateks tankitõrjemiinide ja tankitõrjerakettide hangeteks," märkis ta.

Salm rõhutas ka, et kuna Ukrainale antud abi arvestatakse selle taastamisväärtuses ja selle reaalne turuväärtus on vananemise tõttu juba madalam, aga Eesti saab Euroopa Liidult raha uue relvastuse soetamise vääringus, siis sisuliselt Eesti isegi võidab rahaliselt nendest tehingutest.  

"Asemele me saime raha uue [relvastuse soetamise] vääringus. Sisuliselt võib öelda seda, et isegi tulime sealt nagu väikeste kasudega välja," märkis ta. "Tõesti, need kulud saavad vähemalt samas määras, meie puhul isegi rohkemalt, kompenseeritud."

Kaitseministeeriumi kantsler rõhutas Eesti diplomaatide olulist panust sellise lahenduse saavutamisel: "Siin tuleb tunnustada meie väga andekaid diplomaate Brüsselis, kes sellise kokkuleppe seal läbi rääkisid. Eestile ja Eesti kaitsevõime arendamisele on see väga soodus ja näitab ka seda, et kõige suuremad Ukraina aitajad saavad ka sellest initsiatiivist kõige rohkem kasu."

"See on paljuski Eesti diplomaatide ja kaitseametnike poolt disainitud süsteem ning et see sellisena välja kukkus, on oluline aspekt. See ei ole meile kuidagi sülle kukkunud, vaid me oleme ise seal küünarnukkideni sees," rõhutas Salm.

Euroopa rahurahastu loodi 2021. aastal eesmärgiga toetada Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika sõjalist aspekti ühenduse naabruses. Algselt viie miljardi euro suurusena kavandatud rahastust toetuste jagamine käib regionaalse võtme alusel, mis tähendab, et suur osa sellest on mõeldud Aafrika ja teiste Kolmanda maailma riikide toetamiseks.