Komisjoni presidendid on juba aastaid pidanud aastakõnesid, olen neid alati kuulanud, aga ei mäleta ühtegi, mis kõige olulisemas teemas langeks nii täpselt kokku Eesti seisukohtade ja arvamusega. President Ursula von der Leyeni toetus Ukrainale on tugev nii sõnades kui ka tegudes. Ta oli kutsunud oma erikülaliseks Ukraina presidendi abikaasa Olena Zelenska ja Strasbourg'ist Euroopa Parlamendist läks ta edasi otse Kiievi.

Ei saa võtta selgemat seisukohta kui von der Leyen: selle sõja peab võitma Ukraina ja mingeid järeleandmisi teha ei saa (sama, mida Eestigi rõhutab). Euroopa aitab Ukrainat edasi, nii rahaliselt, poliitiliselt kui ka sõjaliselt.

President tunnistas ka, et lääs oleks pidanud kuulama neid, kes tunnevad Venemaad paremini, eriti Balti riike. Konkreetselt kinnitas ta üle, et jätkub makromajanduslik abi Ukrainale ja juba hakatakse ka riiki üles ehitama, andes sada miljonit eurot purustatud koolide taastamiseks.

Venemaa manipuleerimise tõttu on meie energiahinnad teinud aina uusi rekordeid. Eelseisvaks talveks valmistudes on kõigepealt tegeletud tarnekindlusega. Tänu Euroopa Liidus kokku lepitud kohustusele täita gaasihoidlad oleme juba praegu paremas seisus kui eelmisel sügisel ja elame selle talve üle.

Nüüd on järgmised sammud plaanitud selleks, et hinda alla tuua: abi on vaja nii ettevõtetel kui ka kodumajapidamistel.

Esiteks esitas komisjon ettepaneku, et liikmesriigid vähendaksid novembrist märtsini üldist elektritarbimist kümme protsenti võrreldes eelmise viie aasta keskmisega neil kuudel. Tipptundidel, kui gaas rohkem hinda määrab, tuleks elektritarbimist eraldi vähendada vähemalt viis protsenti, mis kokku kataks vähemalt kümme protsenti tundidest ajavahemikul novembrist märtsini. Reaalsuses kataks see igal tööpäeval kolm-neli tundi, mil on teada, et gaasijaamades on tootmist rohkem. Kuidas elektritarbimist vähendada, on iga riigi otsustada.

Teiseks, ettepanek seada odavalt elektrit tootvate ettevõtete kasumile ülempiir. Taastuvenergia ettevõtted teenivad praegusel Venemaa manipuleeritud turul pöörast tulu, mida nad ei ole tegelikult isegi ette näinud. Seetõttu on plaan seada megavatt-tunni hinna ülempiiriks 180 eurot ja saadud raha kasutada elektritarbijate toetamiseks. See annaks liikmesriikide käsutusse 140 miljardit eurot, et leevendada šoki tagajärgi ja samas tagada ettevõtjatele nii tegutsemisvõimekus kui aus konkurents.

Kolmandaks peavad suured nafta-, gaasi- ja kivisöeettevõtted maksma maksudeks õiglase osa, 2022. aasta lisakasumist 33 protsenti ühekordse maksena.

Need kolm ettepanekut on ajutised meetmed, mis aitaksid tagada varustuskindluse ja Euroopa majanduse konkurentsivõime. Need tooks ka hinna alla nii kodutarbijale kui ka ettevõtetele. Paralleelselt toimub pöördumatu lahtiütlemine Vene gaasist. Juba selle aastaga on Vene gaasi osakaal Euroopa Liidus kukkunud 40 protsendilt üheksale protsendile ning see kukub enne aasta lõppu veel.

Praktikas ei ole kellelgi enam kahtlust selles, et Venemaa ei ole usaldusväärne kaubanduspartner ja ei tasu jääda lootma sellele, et sealt kunagi saaks veel midagi osta. Nii haavab Euroopa Liit Vene majandust valusalt isegi ilma formaalsete sanktsioonideta gaasiimpordile.

Samal ajal peavad jätkuma investeeringud taastuvenergiasse, sest praeguse kriisi suurim õppetund on, et Euroopa peab saama energeetikas nii palju kui võimalik iseseisvaks, st minema üle roheenergia allikatele. See annab meile nii suurema varustuskindluse kui ka julgeoleku.

Selleks, et rohepööre ja digiüleminek edukalt ellu viia, vajame haruldasi muldmetalle nii mikrokiipidesse kui ka päikesepaneelide akudesse. Aastaks 2030 Euroopa haruldaste muldmetallide vajadus viiekordistub, aga pea kogu turgu valitseb Hiina. Eesti on unikaalses positsioonis, sest Sillamäe Silmeti tehas on ainus omalaadne Euroopas. Nüüd asub EL tegudele: luuakse strateegilised reservid ja alustatakse strateegiliste projektidega kogu tarneahelas. Üleminekut Venemaast sõltuvusest Hiinast sõltuvusse ei tule: probleemi on teadvustatud ja see on teadagi iga lahenduse alus.

Euroopa majanduse konkurentsivõime säilitamisel ja tugevdamisel on oluline ka üle vaadata eelarvereeglid, võimalik, et riigid vajavad eelarvetasakaalu juurde naasmisel rohkem paindlikkust, samal ajal peaksime tagama, et strateegilisi investeeringud saaksid tehtud. Oluline on kasutada ka EL-i instrumente, mis selleks ette nähtud, nt taastekava.

Teisipäeval tegi ajaleht New York Times avalikuks, et Venemaa on rahastanud erakondi Euroopa Liidu ja NATO riikides vähemalt 300 miljoni euroga. Ka Ursula von der Leyen viitas oma oma kõnes ohule, et autokraatlikud režiimid Trooja hobustega lagundavad meie demokraatiat seestpoolt, pidades silmas nii Venemaad kui ka Hiinat. Selleski osas on esimene samm ohumõistmine.

Teiseks, demokraatia paremal kaitsel väliste mõjude eest on oluline roll vabal ajakirjandusel. Euroopa Komisjon esitab lähipäevil ka ettepaneku, kuidas ajakirjanikke paremini kaitsta, kuidas paremini tagada koostöö meediaregulaatorite vahel.

Demokraatia kaitse on seotud riikide enda kohustusega kaitsta õigusriiki ja võidelda korruptsiooniga. Varifirmadega, sihtasutustega, mis varjavad oma tulude päritolu, kuid püüavad Euroopa poliitilist süsteemi kallutada.

Me ei saa nõuda vaid EL-i kandidaatriikidelt demokraatia tugevdamist, peame olema kindlad, et ka kõik liikmesriigid seda tõsiselt võtaks. Komisjon tuleb uuel aastal välja ettepanekutega korruptsiooni kohta ning Euroopa eelarve kasutamise ühene tingimus on euroopalike õigusriigi põhimõtetest kinnipidamine liikmesriigi poolt.

See aasta on olnud Euroopa jaoks uskumatult kurb – igapäevased uudised sõjakoledustest, mida oleme harjunud tajuma kui midagi kauget ja võõrast, tulevad ühtäkki siitsamast, me oma naabrusest.

Siiski on see sõda näidanud, et raskes olukorras suudab Euroopa Liit end kokku võtta ja reageerida kiiremini kui kunagi varem ning tulla järjepidevalt välja nii lühi- kui pikaajaliste lahendustega. Me aitame Ukrainat, me teeme selle sõja Venemaale võimalikult kalliks ja raskeks ning samal ajal ehitame Euroopat tugevamaks. Samuti on sõda näidanud, et suurtele ohtudele ja väljakutsetele suudame vastu seista vaid üheskoos.