Riik annab LNG-terminali ehitajatele 38-miljonise garantii
Valitsus suurendab 38 miljoni euro võrra Eesti Varude Keskuse aktsiakapitali, et anda erarahaga rajatava LNG-terminali õigeaegseks valmimiseks selle arendajatele äririski realiseerumise puhuks garantii.
Paldiskisse LNG-terminali rajavad Alexela ja Infortar on kevadest oodanud riigilt garantiid terminali rajamisega seonduvate riskide vähendamiseks. Nüüd otsustas valitsus suurendada varude keskuse aktsiakapitali, et riskide realiseerumisel arendajad välja aidata.
"Seoses kai ja torujuhtme ehitamisega otsustas valitsus täna suurendada aktsiakapitali 38 miljoni võrra ja anda mandaat lepingute sõlmimiseks, et kindlustada nii erasektori konsortsiumi kui Eleringiga koostöös, et kai ettenähtud plaani järgi valmib, toruühendus luuakse ja meil on LNG vastuvõtuvõimekus novembri lõpuks olemas," ütles majandusminister Riina Sikkut valitsuse pressikonverentsil.
Varude keskuse kommunikatsioonijuhi Martin Jasko sõnul annab see kindluse investeeringutega edasi minna. "See saab olema lepingu vormis, lepingu täpne sisu ja tingimused on alles ettevalmistamisel ja läbirääkimisel varude keskuse ja kai ehitajate vahel," ütles ta.
Peamiseks murekohaks on kohaliku gaasituru väiksus
"Eraettevõte ehitab kai praegu oma vahenditega välja. On ju ka teada, et Soome ehitab samamoodi oma haalamiskaid. Kokkuvõttes kahele sarnase funktsiooniga LNG vastuvõtuvõimekusega kaile meie piirkonnas lihtsalt ei ole ärilist mahtu tulevikus, see gaasitarbimine meie piirkonnas ei ole nii suur ja on arvestatav risk, et üks nendest kaidest, antud juhul Paldiskisse ehitatav kai, ei pruugi end äriliselt ära tasuda," sõnas Jasko.
Jasko sõnul on sellise investeeringu tegemine eraettevõttele õigustatud küsimus, mistõttu peab varude keskus praegu läbirääkimisi, kuidas riigi poolt anda täiendavat tagatist.
"Milline see täpne vorm, lepinguline suhe saab olema, on täna natuke vara öelda, aga ta peaks olema piisav, et ehitusprotsess jätkuks ja kõik oleks graafikus," ütles Jasko.
Jasko märkis, et kui ükski risk ei realiseeru, pole vaja raha kasutusse võtta. "Varustuskindluse koha pealt pole meil palju valikuid, me ei saa riigina lubada tekkida olukorral, kus selline infrastruktuur jääb rajamata ja oleme olukorras, kus puudub gaasi vastuvõtuvõimekus."
Valitsus pikendas ka riikliku gaasivaru tähtaega
Samuti pikendas valitsus neljapäevase otsusega ka varude keskusele seatud riikliku gaasivaru soetamise tähtaega aasta lõpuni.
Varude keskus plaanis soetada riikliku teravatt-tunni suuruse gaasivaru suve lõpuks, kuid väljakuulutatud hangetele pole laekunud piisavalt pakkumisi ning praeguseks on olemas vaid viiendik plaanitud gaasist.
"Esialgu oli tähtaeg, et varu tuleb moodustada 30. oktoobriks. Ka Läti hoidlas, kus me seda hoiustame, saadakse tavapäraselt see kogus kätte ja siis hakatakse seda tarbima. See kord on selge, et võistlus gaasi pärast käib ja varude keskus hangib seda gaasi nagu kõik teised," kirjeldas minister Sikkut.
"Ka Läti hoidla on oma tingimusi muutnud ja lubab hoidlat täita, sinna gaasi juurde pumbata kuni aasta lõpuni, sest huvi on nii palju. Novembris-detsembris on tekkinud lisavõimekust Läti ja Leedu vahelises gaasitorus, nii et Klaipedast on võimalik ka LNG-d hoidlasse juurde pumbata," rääkis Sikkut.
Toimetaja: Barbara Oja