Kui Vene väed jõudsid Tšornobõli tuumajaama lähistele 24. veebruari pärastlõunal, siis satuti vastamisi tuumajaama kaitsva Ukraina üksusega. Vähem kui kahe tunni möödudes panid Ukraina rahvuskaardi üksused oma relvad maha.

Vene väed kasutasid Tšornobõli Põhja-Ukraina kaudu edenemiseks ja Kiievi peale tungimiseks.

Reutersi juurdluse tulemusena selgus, et Vene vägede edu Tšornobõlis ei olnud juhus, vaid osa Venemaa pikaajalisest plaanist omada mõju ja agente Ukraina riigiasutustes.

Reuters toetus viiele allikale, kelle sõnul Vene president Vladimir Putin uskus, et Vene salaagentide võrgustiku abil on Ukraina riigis võimu vahetamiseks vaja ainult väikest sõjalist üksust. Putin uskus, et Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ametist vabastamine on ainult paari päeva küsimus.

Tuginedes intervjuudele Vene ja Ukraina ametiisikutega ning Ukraina kohtudokumentidele ja uurijate sõnavõttudele tegi Reuters kindlaks, et Vene mõjutustegevus oli ulatuslikum kui varasemalt avalikult tunnistati. Reuters suhtles nii Vene ametiisikutega, kes olid seotud Moskva plaaniga Ukrainale kallale tungida kui ka Ukraina ametnikega, kelle ülesanne on Vene spioonide leidmine.

Ukraina rahvusliku julgeoleku ja kaitse nõukogu esimees Oleksii Danilov ütles hiljutises intervjuus, et Ukraina ei tegele mitte ainult välise, vaid ka sisemise vaenlasega ja sisevaenlane ei ole välisvaenlasest vähem ohtlik. Danilov kinnitas, et 24. veebruari invasiooni alguses tuli välja, et Vene riik oli värvanud agente nii Ukraina relvajõududes, julgeolekuasutustes ja politseis.

Ukraina juurdlusbüroo uurib praegu kas Ukraina rahvuskaart pani ebaseaduslikult oma relvad maha. Rahvuskaart ise on oma sõdurite käitumist kaitsnud, suunates tähelepanu konflikti puhkemise riskidele tuumarajatise kompleksis. Rahvuskaart kinnitas Reutersile, et lahingutegevus Tšornobõli jaama territooriumil ei oleks Genfi konventsiooniga kooskõlas ning see oli üks põhjus miks Rahvuskaardi üksus Tšornobõlis Vene vägedele vastupanu ei osutanud.

Genfi konventsiooni lisaprotokoll 56 järgi ei tohiks tuumajaamasid ja teisi ohtlikke rajatisi rünnata.

Kohtudokumentide järgi, millega Reuters tutvus, mängis vastupanu puudumises olulist rolli Tšornobõli turvaülem Valentin Viter, kelle suhtes on algatatud juurdlus ning ta on vahi all. Viterit süüdistatakse ka riigireetmises, mis tema advokaatide sõnul on põhjendamata süüdistus. Väidetavalt helistas Viteri invasiooni esimesel päeval Rahvuskaardi üksuse juhile, kellel soovitas oma üksust mitte ohtu seada öeldes: "säästa oma inimesi!". Viter oli tollal Ukraina julgeolekuteenistuse SBU kolonel.

Ühe allika sõnul paigutati Vene agendid Tšornobõli aasta enne invasiooni, et võtmeametnikud kinni maksta ja luua tingimused tuumakompleksi veretuks ülevõtmiseks Vene vägede poolt. Reuters ei suutnud seda väidet iseseisvalt kinnitada. Sellegipoolest teatas Ukraina juurdlusbüroo, et uurimise all on luureametnik Andrii Naumov, keda kahtlustatakse riigireetmises ja Tšornobõli julgeolekuplaanide jagamises välisvalitsusega.  

Mitme allika kinnitusel plaanisid Vene võimud Zelenski asendada ärimees Oleg Tsarjanoviga, kes pidi juhtima uut Kiievi nukuvalitsust. Üks endine Ukraina prokurör kinnitas Reutersile, et lisaks oli praeguseks vahistatud Viktor Medvedtšukile venelaste poolt antud krüpteeritud mobiiltelefon, et ta saaks Vene võimudega ohutult otse suhelda.

Tsarjanovi sõnul on Reutersi kokku koondatud versioon sündmustest reaalsusest väga kaugel. Samas ei soovinud Tsarjanov selgitada oma sidemeid Vene võimudega. Samuti keeldus kommentaaridest Medvedtšuki advokaat. Medvedtšuk on praegu Ukraina vanglas ning teda süüdistatakse riigireetmises.

Kuigi Vene väed said Tšornobõli enda kontrolli alla ei suutnud nad Kiievit vallutada. Paljudel juhtudel ei suutnud Vene salaagendid oma ülesannetega hakkama saada, kinnitasid Reutersile Vene ja Ukraina allikad. Ukraina julgeolekunõuniku sekretäri Danilovi sõnul uskusid nii agendid ise kui nende kontaktid, et Ukraina riik on nõrk, mis osutus suureks väärarusaamaks.

Kreml lootis, et paika pandud agendid on piisava mõjuvõimuga, et võtmehetkedel tegutseda. Ühe Venemaa toetatud separatistide juhtkonnale lähedal seisva isiku sõnul oli tihti tegemist klounidega, kes teadsid küll üht-teist, kuid edastasid Vene võimudele ainult seda infot, mida nood tahtsid kuulda, kuna sellest sõltus nende tasustamine.

Vene salaagentide võrgustik suutis siiski suurendada usaldamatuse tunnet Ukraina ühiskonnas ja näitas Ukraina salateenistuse SBU nõrkust. Seesama SBU peab nüüd otsima ülesse Vene agendid nii riigist laiemalt kui enda organisatsiooni seest. SBU-suunaline kriitika kulmineerus 17. juulil kui president Zelenski peatas SBU juhi Ivan Bakanovi ametikohustused. Bakanovit süüdistati suutmatuses ära hoida riigireetmisi SBU töötajate poolt.

Ukraina korrakaitses töötavad allikad, kellega Reuters suhtles, kinnitasid, et invasiooni alguses ei olnud alguses mitu päeva võimalik Bakanovit kuidagimoodi kätte saada.

President Zelenski sõnul on Ukraina ametivõimud algatanud 651 kohtuasja riigireetmise ja okupatsioonivõimudega kaastöötamise süüdistuse alusel. Zelenski tõi ka välja, et rohkem kui 60 SBU ja prokuratuuri töötajat teevad koostööd Vene okupatsioonivõimudega Venemaa poolt okupeeritud aladel.

Üheks probleemide allikaks on Nõukogude Liidust edasi kandunud isiklikud suhted Venemaa ja Ukraina sala- ja julgeolekuteenistuste vahel. Nii Ukraina SBU kui ka Vene FSB paljud esimesed töötajad olid KGB taustaga. Kuna KGB oli seotud ka Tšornobõli tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisega, siis jäi ka Tšornobõli tuumajaama alles KGB taustaga töötajad, kes säilitasid sidemed Moskvaga. Ühe allika sõnul olid paljud jaama töötajad sisuliselt FSB töötajad.

Tšornobõli tuumajaama kompleks asub Valgevene piirile väga lähedal ning Lääne sõjaanalüütikute hinnangul pidasid Vene sõjalised planeerijad jaama hõivamist oluliseks, kuna selle kaudu läks lühim tee Kiievini.  

Vene invasiooniplaanidega kursis oleva allika sõnul hakkas Venemaa oma agente Ukrainasse saatma 2021. aasta novembris. Venemaa saadetud salaagentide eesmärgiks oli saavutada kontakt Tšornobõli kaitsmise eest vastutavate ametiisikutega. Seeläbi püüti tagada, et tuumajaam langeks nende kätte relvastatud vastupanuta. Samuti pidi sama allika sõnul Tšornobõl olema SBU-lt saadud dokumentide üleandmispunkt. Ukraina ametnikud pidid Vene agentidele raha eest andma ka infot Ukraina sõjalise valmisoleku kohta.

Kuigi neid konkreetseid väiteid ei suutnud Reuters teiste allikate najal üle kinnitada on siiski kõnekas, et Ukraina võimud on Tšornobõli töötajate suhtes algatanud kolm erinevat juurdlust. Vähemalt kahte inimest kahtlustatakse Vene agentidele info andmises või muul viisil Vene vägede abistamises.  

Tšornobõli jaama kaitsnud Ukraina rahvuskaardi sõdurid võeti Vene vägede taanduses sõjavangi. Tšornobõli jaama turvalisuse eest vastutav Viter oli aga sõja puhkedes Kiievis, mitte Tšornobõlis.

Ukraina ametivõime on Viteri puhul huvitanud eriti palju tema side Andrii Naumoviga, kes oli samuti SBU töötaja ja kadus veidi enne Vene vägede sissetungi veebruaris. Naumov ilmus juuni alguses välja Serbias, kustkaudu ta üritas jõuda Põhja-Makedooniasse. Tema autost leiti vahistamise hetkel üle 120 000 dollari ja üle 600 000 euro, lisaks vääriskive. Naumov töötas samuti veidi aega Tšornobõlis.

Ukraina juurdlusbüroo kinnitas, et Naumovit kahtlustatakse riigireetmises ning info andmises välisriigi valitsusele kui ta töötas Tšornobõlis ja hiljem SBU-s. Kõnekas on ka asjaolu, et märtsi lõpus võttis Zelenski oma määrusega Nabumovilt tema SBU auastme. Praegu on Nabumov Serbias vahi all.

Sarnaselt Tšornobõliga olid Vene agendid tegutsemas ka Kiievis. Ukraina endise peaprokuröro Jurii Lutsenko sõnul olid sajad Ukraina kaitseministeeriumi töötajad jälgimise all, kuna neid kahtlustati sidemetes Vene riigiga. Lutsenko sõnul võis teistes ministeeriumites olla samas suurusjärgus jälgimisaluseid ministeeriumitöötajaid.

Olulist rolli Ukraina võimupöördes pidi mängima ka Medvedtšuk, kes lahkus päev enne invasiooni oma Kiievi kodust, rikkudes nii oma kautsjoni tingimusi. Medvedtšuk tabati taas 12. aprillil.

Paranoiat Ukraina võimukoridorides suurendas ka intsident Denõs Kirieieviga, kes osales Kiievi esindajana esimestel Vene-Ukraina rahuläbirääkimistel. Ühe allika sõnul suri Kirieiev kui SBU agendid üritasid teda vahistada.

Ukraina sõjaväeluure samas on kinnitanud, et Kirieiev oli nende töötaja ja ta hukkus avalikult selgitamata erimissioonil kaitstes Ukraina huve. Ühe teise Ukraina sõjaväe allika sõnul oli Kirieiev tõepoolest salaagent, kes töötas Ukraina heaks. Väidetavalt oli tal ligipääs Vene režiimi kõrgetele ametiisikutele ning jagas Kiieviga olulist informatsiooni Vene sõjaplaanide kohta.