"Me tanki kui agressiooni sümboli peame Narvast ära viima. Aga nüüd mis puudutab seda teist poolt, siis ma arvan, et oleks aus, et Narva inimesed tunneks ennast osana Eesti riigist ja nad ei tunneks seal Narvas ainult seda, et neilt ära võetakse," ütles Läänemets.

"Mitte midagi pole teha. See tank on suure sümbolväärtusega, aga Narva inimeste jaoks kahjuks teistsuguse sümbolväärtusega, kui ta suuremal osal eestlastest on. See on põhjus, miks valitsus võiks mõelda sellele, et Narva inimesed rohkem seda riiki ja riigi kohalolekut, Eestit ja läbi selle ka Euroopa Liitu, seal Narvas tunneksid," rääkis Läänemets.

Läänemetsa sõnul tegeleb Narva tanki eemaldamisega riigikantselei juurde moodustatud punamonumentidega tegelev komisjon, millelt peaks tulema valitsusele ka vastavasisuline ettepanek. Samaaegselt plaanib Läänemets teha valitsusele ettepaneku Narva toetuspaketiks – sisaldagu see siis Narva haiglat, üürimaju ja toasooja hinda.

Läänemetsa hinnangul oleks pakett pikema vaatega tegevus. "Ma ei usu, et see narvalaste reaktsiooni nüüd väga tugevalt muudaks, mis puudutab punamonumentide eemaldamist. Aga ma arvan, et hilisem periood, mis kõik sellele järgneb, seal võib ta küll seda tunnetust muuta. Kuidas Eesti riiki nähakse, kuidas tunnetatakse," märkis Läänemets.

"See, mida siin proovitakse öelda, et meil on ettepanek vahetustehing teha tank mingite muude asjade vastu, siis see ei ole ettepanek. See ei ole selle asja sisu. Küsimus ei ole selles, et kas me peaks kuidagi vahetustehingut tegema ja kui kokkuleppele ei jõua, tehing jääb ära. Ei! Tanki koha pealt valitsusel tuleb selge seisukoht kujundada. Seda ma olen juba mitu korda välja öelnud, et tank agressiooni sümbolina sinna Narva eksponeerimiseks niimoodi ei sobi," ütles Läänemets.

Läänemets lisas, et tema pakutud toetuspakett on juba niigi osaliselt töös, mis puudutab näiteks kütet, kui ka varasemalt arutatud teemad, mis puudutavad näiteks Narva haiglat ja üürimaju. Samas koos tanki eemaldamisega investeeringutest rääkimine ja Narva inimestega dialoogi pidamine oleks siseministri hinnangul mõistlik. "Mõnes mõttes on see ettepanek ka julgeolekukaalutlustel, olukord lihtsalt on selline," rääkis Läänemets.

Raigi hinnangul aitaks toetus pingeid leevendada

Narva linnapea Katri Raik ütleb, et tanki eemaldamisel tuleb Narva inimestega suhelda ja neile seletada, miks on nüüd vaja tank ära viia. Tema hinnangul toetuspakett hõlbustab inimeste veenmist.

"Kindlasti peab inimestega rääkima. Minul on see kogemus enne 9. maid. Kaks kuud koos politsei- ja piirivalveametiga rääkisime Narva inimestega peale sõja algust, mis on muutunud ja miks 9. mai ei ole enam pidupäev, vaid on mälestuspäev. Ja kuidas 9. maid uutes oludes meeles pidada. Ma ei lugenud küll kokku, aga ma arvan, et mul oli 20-30 avalikku kohtumist selle aja jooksul. Sisuliselt üle päeva," rääkis Raik.

"See on vaevarikas töö. Nüüd, kui suvi lõppeb ja need tanki asjad natukenegi selgemaks saavad, siis tuleb sama töö ära teha. Inimestele seletada, miks ta tänasel päeval avalikku ruumi ei sobi. Miks on eestlaste vaade selline, nagu ta on. Millest ei saa eestlased aru meie venelaste puhul ja vastupidi," lisas Raik.

"Ei ole teist viisi kui arvukalt kohtumised inimestega. Ärakuulamised. Auru välja laskmised. Ühisosa leidmised," kõneles Raik.

"Ministrid tulevad ja lähevad Narvast. Ja lõpuks jääb siia maha kohalik linnavõim ja politsei, kes turvalisust ja avalikku korda tagab. Eks me siis siin ühiselt peame hakkama saama. Tallinnast on lihtne õpetada, kuidas on õige. Ma ikka kordan seda üleskutset, et kõigile, kes praegu kividega loobib, tulge elage paar nädalat Narvas ja räägime siis uuesti," märkis Raik.

Ta lisas, et just kohalikega suheldes oleks parem, kui saaks näidata ka, mida neile antakse. "See võiks tekitada kohapeal inimestega rääkimiseks teatud fooni, aga eelkõige on see, et kui me midagi ära võtame, mida me siis asemele anname," märkis Raik. "Narvas on keskmine palk 1050 eurot, kui Tallinnas on 1700 eurot, see on suur, suur vahe rahakotis."