Läänemets: alati pole monumentide teisaldamiseks seadusemuudatusi vaja
Siseminister Lauri Läänemets ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et valitsus võib juba nädala pärast arutada seadusemuudatusi, mis hõlbustaks punamonumentide teisaldamist. Ta lisas, et alati pole monumentide eemaldamiseks aga seadust vaja muuta.
Milliseid samme tuleb selleks astuda, et punamonumendid, nende seas tähelepanu keskmesse tõusnud Narva tank teisaldada? Kraana tellimise taha ilmselt asi ei jää?
Ei jää. Muidugi kui ühel hetkel tegutsemiseks läheb, on ka see asi, mis tuleb ära teha ja otsustada. Aga milliseid samme on vaja teha, need ettepanekud ma täna valitsuskabinetis tegin. Edaspidi töörühm ja komisjon, mis on valitsuse juurde moodustatud, mis punamonumentidega tegeleb, natukene analüüsib ja sealt tulevad konkreetsemad ettepanekud valitsusele otsustamiseks.
Mis need ettepanekud on?
Mis puudutab pikaajaliselt punamonumentidega tegelemist, et see oleks kergem ja lihtsam, siis selle jaoks on ka seadusemuudatused. Me loodame nädala aja pärast neid seadusemuudatusi valitsuses juba arutada. Aga alati neid seadusemuudatusi vaja ei ole. Kui vaja, siis valitsus saab neid otsuseid juba praegu teha, aga millised need täpsemalt on, ma täna siin neist rääkima ei hakka.
Te tahate seda teha koostöös kohaliku omavalitsusega. Kui aga Narva linnavolinik ütleb, et ainus kompromiss tema silmis on see, et Narva monument jäetakse rahule, siis kuidas ikkagi rahumeelne lahendus saavutada?
Seda ma olen öelnud, et koostöös kohaliku omavalitsusega, jah, ideaalis. Kui volikogu seda võimalikuks ei pea, näiteks, mis puudutab Narva sümbolväärtusega monumente, siis ma arvan, et see on riigi otsus. Ja valitsus peab siin seisukoha kujundama ja tegelikult selle otsuse langetama. Aga me peame kohalike inimestega dialoogi pidama.
Dialoogi pidamise all ma mõtlen seda, et riik peab selgitama, miks me seda teeme. Sellepärast, et tegemist on ühtepidi agressioonisümboliga, teistpidi seesama tank ju sümboliseerib ka seda aega, kui Eestis algas okupatsioon.
Narva linnapea, Katri Raik ütleb küll, et kui riik plaanib midagi Narvalt võtta, siis riik võiks ka midagi Narvale asemele anda. Olete ka ise sellest viimastel päevadel rääkinud, et Narva vajaks riigi suuremat hoolt. Mida siis Narvale vastu tuleks anda?
Mitmeid kordi on tahetud siduda punamonumentide eemaldamist ja Narvale tähelepanu pööramist. Need on kaks eri asja. Monumendid tuleb nii või naa eemaldada. Aga alati tuleb mõelda ka sellele, mis järgneb sellele monumentide eemaldamisele. Ilmselgelt on emotsioonid suured, pahameelt on ka, aga tegemist on ikkagi väga suure linnaga Eesti jaoks ja ta on strateegiliselt oluline piirilinn, ta on Euroopa Liidu piirilinn.
Kuidas seda valu siis leevendada, mis narvakate südames ilmselt pärast seda on?
Inimesed peavad igas mõttes tundma seda, et Eesti riik on seal kohapeal olemas. Ühtpidi, et kord maksab, et kui midagi on otsustatud, siis see nii ka peab minema. Teistpidi, et kedagi seal ei jäeta hätta. Me oleme ju rääkinud koalitsioonilepingut tehes kõrgetest küttehindadest ja ma arvan, et me Narva puhul peame tähelepanu pöörama neile. Näiteks üürielamud, kui me tahame eesikeelsele haridusele üle minna, siis peavad ka õpetajad kuskil tulevikus elama hakkama. Selliseid lahendusi on olemas küll.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"