Eestil on kriisi tarbeks piisavalt gaasi- ja kütusevarusid

Foto: Eesti Gaas

Eestil on praegu piisavalt maagaasi ja kütusevarusid ning elektrivõimsust, et ka kriiisiolukorras iseseisvalt toime tulla. Sellegipoolest on valitsus juba Lätiga sõlminud ja Soomega sõlmimas gaasi varustuskindluse lepingut, mille järgi tuleb naaberriikidel tarnehäirete korral üksteist aidata.

Majandusminister Taavi Aasa sõnul Eesti gaasivarud enne kütteperioodi lõppu ei ammendu, kuid erinevateks olukordadeks tuleb valmis olla. Lepingu järgi saab naabritelt abi taotleda, kui oma gaasitarnetest ei piisa kodutarbijate või kaugkütte piirkondade nõudluse rahuldamiseks.

"Tegelik olukord on see, et meil on kolme Balti riigi peale kokku Lätis kuskil kahe kuu gaasivaru. Hetkel  Incukalnsi gaasihoidla varu on isegi suurenemas, nii et me oleme praegu küll hästi gaasiga varustatud," lausus Aas.

Elektri- ja gaasi varustuskindluse eest vastutava Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles, et Venemaalt tuleb meile praegu gaasi isegi rohkem kui vaja.

"Incukalnsi gaasihoidla täituvus on seal üle 25 protsendi tänaseks ja täituvus suureneb. Hetkel oleme saanud alustada Incukalnsis kaks kuud varem gaasiga täitmist kui tavapäraselt ja see võiks anda ka juba järgmisesse talvesse vaadates hea lähtekoha, kui peaks midagi gaasitarnetega Venemaalt juhtuma," rääkis Veskimägi.

Gaasi kogutaksegi hoidlasse juba järgmiseks hooajaks, selgitas Veskimägi.

Gaasitarnehäired teevad ärevaks eelkõige Euroopa suured gaasitarbijad, mistõttu on hind gaasiturul tõusnud rekordkõrgusele.

"Eriti kui Vene tarned peaksid ära langema, siis kindlasti hinnalangust näha ei ole. Praeguse seisuga tulevikutehingud näitavad seda, et kõrged hinnad jätkuvad vähemalt järgmise aasta esimese kvartalini," märkis Baltic Energy Partners juhatuse liige Marko Allikson.

Kui aga Eesti tanklaketid jäävad hätta kütuse hankimisega, on riigil olemas Eesti varude keskuses ka bensiini - ja diislikütusevaru.

"Meil on olemas 90 päeva tavatarbimise varu naftale-diislile, nii et see on ka täiesti piisav," ütles minister Aas.  

Veskimägi lisas, et tegelikult saaks Eesti juba praegu hakkama ka ilma Vene elektrivõrguta, millest lahtiühendamine on planeeritud 2025. aasta lõpuks.

"Juhul kui Venemaa peaks meid erakorraliselt eraldama oma elektrisüsteemist, siis me oleme valmis tundide jooksul ennast sünkroniseerima Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Ma arvan, et tunne on päris tugev juba," ütles Veskimägi.  

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: