"Venemaal on alles vaid üks Eesti konsulaaresindus, suursaatkond Moskvas, seega konsulaarabi saamine pole enam nii lihtne kui varasemalt, kui tegutsesid Eesti peakonsulaat Peterburis ja selle kantselei Pihkvas," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Anna Tisler-Lavrentjev ERR-ile.

Ta selgitas, et Moskvas on konsulaartöötajate ametikohti sama palju, kui enne sõda, aga Peterburist ja Pihkvast saatis Venemaa Eesti diplomaadid välja. Praegu on Moskvas kohal kaks diplomaati, kes vastutavad konsulaartöö eest. Peterburis oli varasemalt kuus diplomaati ja Pihkvas kolm.

Samas on Eesti kodanikel on konsulaarabi saamiseks võimalik pöörduda ka mistahes teise Euroopa Liidu liikmesriigi esinduse poole Venemaal, näiteks Peterburis võtta ühendust seal asuvate Soome, Rootsi, Itaalia või Saksamaa peakonsulaatidega, ütles Tisler-Lavrentjev.

Välisministeeriumi esindaja tõdes siiski, et kõikides EL-i liikmesriikide esindustes on töötajate arv vähenenud tulenevalt diplomaatide riigist väljasaatmisest või muudest piirangutest.

"Seega tuleb arvestada, et abi saamine võtab senisest rohkem aega," rõhutas pressiesindaja. Ta tõi näiteks passi kadumise või varguse korral ajutise dokumendi saamise Eesti või EL-i riikide välisesindustest, mille abil tagasi pöörduda Eestisse.

"Võib ka juhtuda, et abi on võimalik saada vaid ise Moskvasse Eesti saatkonda kohale minnes, sest lähemalasuvad EL-i liikmesriikide esindused ei ole suutelised abi andma," tõdes Tisler-Lavrentjev.