Umbusi jõe reostuse taolisi tuleb ette kord kümne aasta jooksul

Foto: Silver Vahi

Põltsamaa Umbusi jõe reostus on keskkonnaameti hinnangul küll taandunud, aga surnud kalu tuleb põhjast koristada veel nädalaid. Ameti hinnangul on tegemist keskmise mastaabi reostusega, mida tuleb Eestis ette korra kümne aasta jooksul.

Ligi nädal tagasi avastasid kohalikud elanikud Põltsamaal Lustivere järves veereostuse, mis on tapnud tuhandeid kalu. Kui neljapäeva rekord oli 2500 kala, siis reede keskpäevalgi toodi vetest suurtes kogustes veeloomi.

Reostus sai alguse AS Pajusi ABF farmi silohoidlatest, sest silomahl lekkis sadeveekanalisatsiooni.

"Suur vihmavaling võttis kaasa silomahlasid, silo konserveerimisel kasutatud hapet ja ummistas silokogumiskaevu ja sealt jõudis reostus edasi läbi välisdrenaaži või väliskanalisatsiooni põllukraavi. Loomulikult ma pean ütlema, et see on olnud üks elu süngemaid nädalaid minu elus, tõepoolest see on kohutav kahju, mis on sündinud," rääkis Pajusi ABF juhatuse esimees Lembit Paal.

Kohalikud on aastakümneid püüdnud taastada Umbusi jõe elurikkust ning kogu 35 kilomeetri pikkuse jõe reostus tuli kui välk selgest taevast.

"Lustivere järv ja Umbusi jõgi on väga suure elurikkusega, siin elab üle 13 erineva kalaliigi ja tänaseks oleme leidnud igast liigist surnuid. Me ei tea, kuidas see asi edasi mõjub, mis see reostus jätab kalamarjale, kuidas maimud arenevad. Kohalikud kõik on šokis, sest meie kohalike jaoks on see tõsine katastroof, et sellel asjal on lastud nii kaugele minna," ütles vabatahtlik Arbo Koller.

"Hetkel tekitab isegi küsimusi, et miks surevad vesirotid, et need ju ometi lõpustega ei hinga, et miks on need ära surnud, ei tea. Eks ta ühe hauatunde tekitab ja aastateks kindlasti. Praegu oleme kogukonnas arutanud, et Umbusi jõest peaks kalapüügi keelustama," rääkis vabatahtlik Toivo Tõnson.

Keskkonnaamet ootab reostuse analüüsi vastuseid 10. augustiks, pärast mida selgub ka Pajusi ABF-ile määratava trahvi suurus.

"Karistus selgub pärast menetluse asjaolude selgitamist, veeseaduse järgi on hetkel on see menetlus alustatud, veeseadus ise lubab suuri, päris suuri karistusi, kuni 400 000. Sellise mastaabiga tuleb võib-olla korra kümne aasta jooksul. Õnneks on küll tegemist vooluveekoguga, mis on selles mõttes küll õnnistuseks, et vesi tuleb järjest peale ja puhastub ise," sõnas keskkonnaameti järelevalveosakonna Jõgevamaa büroo juhataja Dora Kukk.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: