Ukraina sadamatest väljus veel neli kaubalaeva toiduainetega
Ukraina sadamatest sõitis pühapäeval välja neli toiduaineid vedavat kaubalaeva, neljal laeval on kokku 160 000 tonni vilja muid toiduaineid. Ukraina teatel tulistasid Vene väed ööl vastu pühapäeva uuesti Zaporižžja tuumajaama ning raketitules sai üks töötaja haavata.
Oluline 7. augustil kell 22.02:
- Zelenski: referendumite korraldamine välistab läbirääkimised Venemaaga;
- Vene vägede pommirünnakutes hukkus Donetski oblastis neli inimest;
- Ukrainasse saabus esimene kaubalaev alates sissetungi algusest;
- Ukraina uurib pea 26 000 võimalikku sõjakuritegu;
Vene vägede pommirünnakutes hukkus Donetski oblastis neli inimest
Vene vägede pommirünnakutes hukkus pühapäeval Donetsi oblasti neli inimest, teatas Ukraina prokuratuur.
Vene väed pommitasid pühapäeval Bahmuti, Opõtne, Soledari ja Selidovi linna. Rünnakutes said kahjustada paljud elumajad, hooned, elektriliinid ja tsiviilitaristu, teatas prokuratuur.
Ukrainasse saabus esimene kaubalaev alates sissetungi algusest
Ukrainasse jõudis esimene kaubalaev pärast Venemaa sissetungi algust 14. veebruaril, teatas Ukraina taristuministeerium pühapäeval.
Laev saabus Tšornomorski sadamasse, kus võtab peale teravilja. "Puistlastilaev Fulmar saabus Tšornomorski sadamasse ja on valmis laadimiseks," teatas ministeerium.
Zelenski: referendumite korraldamine välistab läbirääkimised Venemaaga
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et kui Venemaa jätkab endaga liitmiseks okupeeritud aladel referendumite korraldamist, ei saa toimuda mingeid läbirääkimisi ei Ukraina ega Ukrainat toetavate riikidega.
"Kui okupandid jätkavad pseudoreferendumite korraldamist, sulgevad nad igasuguse võimaluse läbi rääkida Ukraina ja vaba maailmaga, mida Venemaa ühel hetkel nagunii vajab," lausus Zelenski.
Ukraina ja Venemaa pole pidanud läbirääkimisi alates märtsi lõpust.
Ukraina sadamatest väljus neli kaubalaeva
Ukraina sadamatest sõitis pühapäeval välja neli toiduaineid vedavat kaubalaeva, teatasid Ukraina ja Türgi ametnikud. Neljal laeval on kokku 160 000 tonni vilja muid toiduaineid.
Tegemist on pärast Venemaa agressiooni algust juba kolmanda kaubalaevade väljumisega Ukraina sadamatest. Esmaspäeval, 1. augustil asus Odessa sadamast Liibanoni sadamalinna Tripoli suunas esimesena teele vilja vedav kaubalaev Razoni, mis on nüüdseks jõudnud juba Vahemere idaossa. Paar päeva hiljem sõitis Ukrainast välja veel kolm kaubalaeva.
Ukraina viljaekspordi taastas juuli lõpus Türgi ja ÜRO vahendusel sõlmitud kokkulepe, mille osalised on Ukraina ja Venemaa. Toiduainete, peamiselt nisu ja maisi väljavedu seni Vene mereväe rünnakute kartuses töö peatanud Ukraina sadamatest jälgib leppega moodustatud koordinatsioonikeskus.
Laupäeva õhtul andis keskus neljale laevale loa Ukraina sadamatest väljuda.
Tšornomorski sadamast väljusid kaubalaevad Mustafa Necati 6000 tonni päevalilleõliga ja suundus Itaaliasse, Star Helena 45 000 tonni toiduainetega Hiinale ja Glory, mille pardal on 66 000 tonni maisi, mis peaks jõudma Istanbuli sadamasse. Odessast sõitis välja Riva Mind 44 000 tonni maisiga ja see peaks suunduma Türgi Iskenderuni sadamasse.
Kokkuleppega taastuva Ukraina viljaekspordi abil loodetakse ära hoida näljahäda paljudes maailma vaestes riikides, mis ostsid oma toidu Ukrainast. Enne Venemaa alustatud sõda andsid Ukraina ja Venemaa kokku kolmandiku maailma nisuekspordist.
Ukraina uurib pea 26 000 võimalikku sõjakuritegu
Ukraina on praegu käsil pea 26 000 võimaliku sõjakuriteo uurimine ning süüdistuse on saanud 135 inimest, ütles Ukraina sõjakuritegude peaprokurör Juri Bilousov.
Süüdistuse saanutest on Ukrainas vahi all 15 inimest, ülejäänud 120 on vabaduses. 13 juhtumit on jõudnud kohtusse ning seitsme puhul on jõutud kohtuotsuseni.
Mais mõistis kohus süüdi 21-aastase Vene sõduri, tegu oli esimese sõjakuritegudes süüdi mõistetud inimesega Ukrainas peale Venemaa sissetungi.
"Meilt küsitakse, miks me esitame süüdistuse nii madala auastmega ohvitseridele. See on sellepärast, et nad on siin. Kui kindralid oleksid füüsiliselt siin ja me suudaksime nad tabada, siis me kindlasti esitaksime süüdistuse ka neile," ütles Bilousov.
Zaporižžja tuumajaama tulistamises sai tööline haavata
Zaporižžja tuumajaamas sai Vene vägede tules haavata üks jaama tööline, teatas Ukraina energiaettevõte Energoatom pühapäeval.
Vene väed tulistasid jaama territooriumi laupäeva õhtul uuesti ning väljatulistatud raketid tabasid maapinda kasutatud tuumakütuse kuivlao lähistel, milles hoitakse 174 konteinerit, igaühes 24 kassetti kasutatud tuumakütusega, vahendas Ukraina uudisteväljaanne UNN.
Energoatomi teatel oli raketilöögi siht kasutatud tuumakütuse konteinerid ning plahvatuste tõttu lõpetasid töö kolm hoiuplatsi lähistel asuvat radiatsiooniandurit. Seetõttu ei ole enam võimalik õigeaegselt avastada radiatsioonitaseme tõusu või radioaktiivse kiirguse leket konteineritest.
Plahvatustes laialipaiskunud killud kahjustasid umbes 800 ruutmeetrit ümbritsevate hoonete seinu ja aknaid. Samuti sai üks jaama töötaja killuhaavu ning ta viidi haiglasse.
UNN-i teatel varjusid truumajaama territooriumil asuvad umbes 500 Vene sõjaväelast ning samuti nendega koos seal paiknevad Vene tuumaenergiakompani Rosatom töötajad enne raketirünnakut jaama kriisikeskuse punkritesse.
Vene väed olevat tulistanud ka jaama lähistel asuvat ehitust ning tuumajaama lähistel paikneva Energodari linna veehaaret.
Vene vägede kontrolli all oleva Energodari linna juhtkonna väitel tulistasid jaama Ukraina väed.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus pühapäeval riike tugevamalt reageerima tuumajaama ründamisele, mida ta nimetas tuumaterroriks.
Zelenski ütles telefonikõnes Euroopa Nõukogu presidendile Charles Michelile, et Venemaa tuumatööstusele ja -kütusele peab kehtestama sanktsioonid.
Zaporižžja tuumajaam on oma kuue plokiga Euroopa suurim aatomielektrijaam. Selle esimene reaktor käivitati 1984. aastal, kuues valmis 1995. aastal.
Jaama on hõivanud Vene väed, kuid selles jätkab tööd Ukraina personal.
Jaama ründamise pärast ning Vene vägede sinna paigutamise pärast on rahvusvaheline üldsus korduvalt muret avaldanud.
Ukraina teatas Vene rünnaku tagasilöömisest Bahmuti juures
Ukraina relvajõud teatasid Vene vägede suure pealetungi tagasilöömisest laupäeval Bahmuti linna juures.
Ukraina vägede peastaabi teatel ründasid Vene üksused Avdiivkat, Slovjanskit ning eriti ägedalt Bahmuti linna, kusjuures kasutati nii maaväge kui ka õhujõude.
Bahmut on Ukrainale strateegiliselt oluline, kuna sealt läheb otsetee Donetski oblasti ühe olulisema ukrainlaste käes oleva linna, Slovjanski juurde ning kaitsjatel ei ole seal kasutada maastiku eeliseid.
Vene väed ründasid Slovjanskit viimati 30. juulil, kuid hästikindlustatud positsioonidel Ukraina üksused lõid selle tagasi ning valmistuvad praegu uute pealetungide tõrjumiseks.
"Ma usun, et siin ei jää kauaks rahulikuks. Lõpuks algab kindlasti rünnak," ütles polkovnik Juri Bereza uudisteagentuurile AP.
Ukraina: Vene õhulöökidest on pääsenud ainult üks oblast
Vene õhurünnakud ei ole sõja jooksul tabanud ainult ühte Ukraina 24 oblastist, ütles riigi asesiseminister.
"Kui rääkida oblastitest, mis kannatavad Vene õhurünnakutest kõige rohkem, siis need on Donetski oblast, mida on tulistatud üle 3000 korra, Luhanski oblastit üle 4000 korra, Mõkolajivi oblastit 700 korda," rääkis aseminister Jevgani Jenin pühapäeval eetrisse antud telesaates.
"On jäänud ainult üks oblast, kuhu, tänu jumalale, ei ole midagi lennanud. See on Tšernivtsi oblast," lisas Jenin.
Tšernivtsi oblast asub Ukraina lääneosas, Rumeenia piiri ääres.
Aseministri andmeil korraldasid Vene üksused laupäeval 46 õhurünnakut, milles hukkus 16 inimest ja kümneid sai haavata.
Ukraina teatas 72 Vene sõjaväelase hukkumisest
Viimase ööpäeva jooksul hävitati lõuna operatiivringkonna vastutusalas 72 okupanti, neli õhutõrje raketisüsteemi S-300 ja muud vastase tehnikat, teatas Ukraina väejuhatus pühapäeval.
Laupäeval andsid Ukraina ründelennukid koos taktikalise pommitaja ning hävitajate ja helikopterite toetusel üheksa õhulööki Vene vägede kolme toetuspunkti, nelja kogunemisala, ühe moonalao ja radarijaama ning muu relvastuse ja sõjatehnika pihta, vahendas Interfax Ukraina.
"Meie raketi- ja suurtükiväe üksused täitsid 200 tuleülesannet, sealhulgas vaenlase õhukaitseobjektide vastu. Kinnitust sai nelja õhutõrjekompleksi S-300 ning õhutõrjesüsteemide Pantsir-S1, 122-millimeetriste haubitsate, luuredrooni, soomukite ja muude sõidukite tabamine. Hävitati ka üks koosseis lahingumoona ning raššistide (Vene sõjaväelaste – toim.) arvu kärbiti 72 võrra," öeldakse Ukraina armee ülevaates.
Teise teate kohaselt hävitasid Ukraina üksused riigi lõunaosas kolm moonaladu, viis okupantide baasi ja kaks komandopunkti.
Okupatsioonijõudude määratud aselinnapea suri atentaadi tagajärjel
Vene vägede poolt Hersoni oblasti Novo Kahhovka linna asejuhiks määratud Vilati Hura suri laupäeval atentaadis saadud haavadesse.
Hura sai haavata laupäeval oma kodu lähedal, kui ründajad teda mitu korda tulistasid, arvatavalt püstolist Makarov. Mees viidi kriitilises seisundis haiglasse, kus ta hiljem suri, teatasid kohalikud Vene-meelsed võimud.
Briti luure andmeil on Ukraina hukkunud 10 Vene kindralit
Briti luure hinnangul on Venemaa agressiooni algusest saadik Ukrainas hukkunud kümme Vene kindralit ning kuus on oma kohalt vallandatud.
"Nõrgad tulemused Ukrainasse tungimise ajal on läinud Venemaa sõjalisele juhtkonnale kalliks maksma. See on tõenäoliselt kaasa toonud vähemalt kuue Vene komandöri vallandamise alates sõjategevuse algusest tänavu veebruaris," öeldakse pühapäeval avaldatud Briti sõjaväeluure ülevaates.
Muuhulgas on ametist vabastatud Vene relvajõudude Lääne ja Ida sõjaväeringkonna juhid, märkis Briti luure.
Ida sõjaväeringkonna komandör, kindralpolkovnik Aleksandr tšaiko vabastati juba mais. Lääne sõjaväeringkonna komandör, kindralpolkovnik Aleksandr Žuravljov ei osalenud 31. juuli Vene mereväe paraadil Peterburis ja tõenäoliselt asendatakse ta kindralleitnant Vladimir Kotšetkoviga.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 7 August 2022
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) August 7, 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/Q9m6pBivU7
#StandWithUkraine pic.twitter.com/CSsurnK3iR
Kindral Aleksandr Dvornikov kaotas koha pärast seda, kui ta pandi juhtima kogu Ukraina operatsiooni, kindral Sergei Surovikin võitis aga Ukraina lõunaosas tegutsevate Vene vägede juhtimise üle kindral Gennadi Židkolt.
"Nende vallandamiste mõju süvendab veel see, et lahinguväljal on surma saanud vähemalt kümme kindralit. Selle kumulatiivne mõju suurendab tõenäoliselt Venemaa taktikalisi ja operatiivseid väljakutseid," öeldakse Briti sõjaväeluure lühiülevaates.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 42 230 (võrdlus eelmise päevaga +300);
- tankid 1805 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 4055 (+4)
- lennukid 223 (+0);
- kopterid 191 (+0);
- suurtükisüsteemid 958 (+3);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 260 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 132 (+5);
- operatiivtaktikalised droonid 750 (+6);
- tiibraketid 182 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2978 (+8);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 85 (+2).
Suurimaid kaotusi kandsid vene väed Donetski suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Interfax-Ukraina, UNN, Reuters, Interfax,