Keskmist kiirust mõõtvate kiiruskaamerate idee tekitab vastakaid arvamusi

Foto: Ken Mürk/ERR

Transpordiameti hinnangul võiks Eestis olla keskmist kiirust mõõtvad kiiruskaamerad. Poliitikute hinnangul võiks sellist lahendust Eestis katsetada.

Majandus- ja taristuministri Riina Sikkuti sõnul ei otsusta liiklusseaduse muutmise üle ilmselt praegune valitsus, kellel on tööaega jäänud seitse kuud, kuid tema hinnangul vääriks see idee katsetamist.

"Kui meil on selliseid kohti, kus kasu oleks konkreetse liikluskaamera asemel keskmise kiiruse mõõtmisest, siis võiks seda katsetada. Mis mõju ja tulemus on, mina ette öelda ei oska. Eks see selgub katsetamise käigus," rääkis Sikkut.

Endine majandusminister Taavi Aas leiab, et keskmist kiirust võiks mõõta nii suurematel kui ka väiksematel maanteedel.

"Ma arvan, et eelkõige sõltub see ressurssidest, et kui palju on neid võimalik paigutada, sest kindlasti on meil liiklusohtlikud mitte ainult suured maanteed, vaid oht on ka kõrvalteedel. Nii et ma arvan, kui seda süsteemi rakendada, siis peaks seda rakendama niimoodi, et võimalikult suur osa teedest oleks kaetud," rääkis Aas.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kristen Michal nende seisukohti ei jaga. "No ma saan aru et tegemist on esialgu sellise katsetusmõttega, mis võiks esimesi katsetusi näha alles aastatel 2024/2025 ehk kahe-kolme aasta pärast kõige varem. Ma arvan, et parimal juhul võib rääkida mõnest lõigust, kus seda katsetada, aga see ei saa kindlasti Eestis kohe valdavaks ega üleüldiseks," ütles Michal.

Michali sõnul on kontrollist ja karistamisest olulisem, et teetaristu oleks hea.

"Ma arvan üldisemalt, et teetaristu peaks olema selline, et möödasõidud ja liiklemine oleks võimalikult stressivaba ja ohutu, vaadakem või neid uusi teelõike neljarealisi põhimaanteid," sõnas Michal.

Nii arvab ka jurist Carri Ginter. "Mina arvan, et iga juurde lisatud kaamera ja iga täiendav jälgimisvõimalus on tegelikult samm vales suunas, ma arvan, et see võib olla tõus raha kogumise vahend riigile, aga ma arvan see ei ole Eesti riigi parimates huvides neid kaameraid igale poole paigaldada. Teiselt poolt siin anname siis riigile teada, kellega ja kuhu ma sõitsin. Minu arvates ei ole riigil vaja teada, kellega ma kuhu sõidan. See on liigne informatsioon ja põhimõtteliselt kujuneb see selliste tavaliste pereisade-emade trahvimiseks," arutles Ginter.

Toimetaja: Mari Peegel

Allikas: AK

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: