Sutter: Läti ja Leedu gaasijaamade turult eemale jäämine tuli ootamatult

Foto: Priit Mürk/ERR

Narva elektrijaamade mitu plokki olid rekordkõrge elektri börsihinna ajal hoolduses seetõttu, et Läti ja Leedu gaasielektrijaamade turule mitteilmumisest ei olnud ette teatatud ning ettevõte ei osanud arvata, et terve Baltikumi elektrivarustus sõltub Eesti soojuselektrijaamadest, ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.

Elektri kolmapäevase rekordkõrge börsihinna üks põhjuseid on praegu käsil olev Narva elektrijaamade mitme energiaploki remont. Nende tootmisvõimekus on kokku ligikaudu 1300 megavatti, kolmapäeval oli sellest aga turul ainult veidi üle kolmandiku.

Sutter rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et Eesti Energia teeb hooldusi, et valmistuda väga karmiks talveks, ning lisandus paar avariilist katkestust.

"Me ei arvestanud plaane hooldusteks tehes, et Lätist ja Leedust ei ilmunud gaasielektrijaamad isegi eilsete kõrgete hindadega turule. Selle kohta pole ka ühtki teadet andnud, et nad turule ei tule. Oleks me teadnud, et terve Baltikumi elektrivarustus sõltub meie soojuselektrijaamadest. See on üks asi, mida peaks kindlasti uurima, uurimine on ka algatatud, miks siis meie naabrite gaasil töötavad elektrijaamad ei tulnud turule," lausus ta.

Sutter lisas, et kui megavatt-tunni hind on juba üle 500–600 euro, siis võimsusi, mis peaks käivituma, on palju ning Eesti Energia ei olnud valmis, et kogu süsteem seisab püsti nende elektrijaamade peal.

Selle kohta, miks on ettevõtte uusim, Auvere elektrijaam nii tihti remondis, märkis ta, et jaama töökindlus on aasta-aastalt paranenud ja seda on järjest moderniseeritud, et selle konkurentsivõimet suurendada. Neljapäeval või reedel hakkab Auvere taas tööle ning sügisel kuuks ajaks kavandatud remondi käigus tehakse nelja nädala jooksul ära suured ja vajalikud tööd.

Eesti Energia teoreetiline võimekus on 1200 megavatti ning on arvestatud, et kui üks üksus läheb rivist välja, saavad nad jätkuvalt pakkuda 1000 megavatti. Seda hoitigi eelmise talve lõpust kevadeni turul ning suviti, mil on jaamade hoolduse ja remondi aeg, on tekkivat auku tavaliselt kompenseerinud naabrite gaasijaamad.

Teise Auvere jaama asemel on paremaid lahendusi

Endine peaminister ja praegune Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on öelnud, et Eesti peaks ehitama veel kaks Auvere elektrijaama.

Sutter märkis, et Eesti Energia ei tee poliitikat, vaid viib ellu poliitikute otsuseid, ent kui vaadata erinevaid tehnoloogiaid ja arvestada, et ka ülikiire tempo korral ei valmiks uus jaam enne viit aastat, siis ilmselt on selle aja peale paremaid mõtteid, kust saada elektrit puhtamalt ja odavamalt.

Lähiaastatel plaanib Eesti Energia taastuvenergia võimsusi neljakordistada. 2030. aastaks peab ettevõte suutma toota taastuvelektrit nii palju kui me tarbime. Eesti Energia mitmekordistunud kasum, mis elektri eest kõrget hinda maksvatele tarbijatele meelehärmi võib tekitada, ongi Sutteri sõnul vajalik just investeeringute tegemiseks.

"Investeerida on võimalik kasumi arvelt. Selleks, et midagi sellist, mida oleme üle elanud ja näeme sellel talvel, kunagi Eestis enam ei korduks, on ainus võimalus investeerida meeletult palju uutesse tootmisvahenditesse. Eesti Energia on lubanud investeerida viie aastaga 2,5 miljardit eurot, see on Eesti Energia jaoks ülisuur raha," tõdes ta.

Ka eelmisel poolaastal investeeris ettevõte Sutteri sõnul märksa rohkem, kui oli nende kasum ning selleks, et 2030. aastaks eesmärk täita, tuleb kokku investeerida neli miljardit eurot.

"Meil on seitse aastat aega, need on ülisuured numbrid. Ettevõte, mis ei ole kasumlik, ei suuda investeerida," lausus Eesti Energia juhatuse esimees. "Paljude inimeste jaoks pole see lohutus, aga nii ta paraku on."

Universaalteenuse hinna osas ei maksa ootusi kõrgele ajada

Valitsus kavatseb 1. oktoobrist avada võimaluse osta elektrit universaalteenusena hinnaga, mille on kooskõlastanud konkurentsiamet. Sutteri sõnul tekitab see esialgu segadust nii ettevõttele kui klientidele ning ta soovitab kõigil oodata, kuna praegu pole küsimustele veel vastuseid.

"Teine asi, et inimestel on ootused päris kõrgele aetud, et sealt peaks tulema midagi maailma päästvat. Ma ei saa seda kahjuks väga kinnitada, sest me ju reguleerime hinda põlevkivil töötavate soojusel jaamade baasil ja teatavasti on meie põlevkivielektri tootmisel päris suur süsinikuemissioon, mille hind on praegu sada eurot tonn," sõnas ta.

Liites kokku põlevkivist elektri tootmisel tekkivad kulud, tuleb hind Sutteri sõnul üsna kõrge.

"Ma tõmban natuke ootusi alla. Arvan, et see, mida pakume fikseeritud hinnaks täna klientidele, isegi kõrgete hindade tingimustes, on vägagi arvestatavalt konkureeriv tulevase reguleeritud hinnaga," prognoosis ta.

Eesti Energia juhatuse esimehe sõnul elame väga erakorralisel ajal, sest 2500 megavatti elektrit, mis veel eelmiselgi talvel idast meie regiooni tuli, sellel talvel enam ei tule ning tulemata jääb ka suurem osa gaasist. Lisaks on suur osa elektrivõimsusest, mis võiks selle 2500 megavatti katta, samuti gaasi peal.

"See on täiesti uus olukord ja siia juurde veel mõned halvad asjad, et Põhjamaades on väga kuiv aasta ja suur osa energiast tuleb seal hüdroenergiast, mida on praegu vähe, erakordselt kuum ilm Euroopas, mis toob omakorda suurema tarbimise – kõik asjad on ühele ajale sattunud," nentis Sutter.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: "Uudis+"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: