Eesti Energia plaanib sellest aastast kuni 2026. aastani investeerida uute tuule- ja päikeseparkide ehitamisse koduturgudel 1,5 miljardit eurot.

Tänavu teises kvartalis investeeris ettevõte elektrivõrku 24,7 miljonit eurot, taastuvenergia projektidesse 39,9 miljonit eurot ning Enefit 280 tehasesse 16,8 miljonit eurot.

"Kuivõrd tänane põhiprobleem seisneb selles, et meie regioonis on tervikuna elektri tootmisvõimsusi puudu, siis kiireim ja ühiskonna jaoks soodsaim lahendus on praeguses energiakriisis investeerida taastuvelektrisse," põhjendas Eesti Energia pressiesindaja Mattias Kaiv ERR-ile.

Ta lisas, et tuule- ja päikesepargid on kõige odavamad ja keskkonnahoidlikumad energia tootmise viisid ning mida rohkem neid on, seda väiksem on tõenäosus, et turule pääsevad kallimad ja saastavamad elektrijaamad, mis hinnad kõrgeks ajavad.

"Probleem pole mitte ainult selles, kas tuult või päikest on piisavalt, vaid taastuvenergia tootmisvõimsusi üleüldiselt on Baltimaades liiga vähe," lausus Kaiv.

Tuule- ja päikseenergia puhul võib esineda madalperioode, kuid Kaivu selgituse kohaselt saab need katta juba regioonis olemasolevate juhitavate võimsustega.

Varustuskindlust suurendab ka salvestustehnoloogiate areng, mille näitena tõi ettevõtte esindaja välja kavandatava pumphüdroelektrijaama, ning suureneb ka tarbijate huvi salvestuslahenduste vastu.

Viie aasta jooksul investeeritavast 2,5 miljardist eurost ülejäänu on plaanis investeerida elektrivõrku, et suurendada selle töökindlust ning võimaldada järjest rohkematel väiketootjatel sellega liituda, ning Ida-Virumaa jätkusuutlikku tööstusesse.

Kaiv märkis, et see pakub sealsetele inimestele töökohti ning toodab taaskasutamatust plasti- ja rehviprügist väärtuslikku toorainet keemiatööstustele.

Huvi väiketootmise vastu on mitmekordistunud

Praeguseks on uutest taastuvelektrijaamadest ehitusfaasis Tolpanvaara tuulepark Soomes, Akmene ja Šilale II tuulepargid Leedus, Purtse tuulepark Eestis, kaks päikeseparki Poolas ja üks Eestis – kokku 258 megavatti tootmisvõimsust.

Lisaks omandas Enefit Green Eesti Energialt Tootsi tuulepargi, mille tootmisvõimsus on 74 megavatti. Enefit Green plaanib samaaegselt välja ehitada Tootsi ja Sopi tuulepargid, viimase võimsus on 161 megavatti.

"Ainuüksi see modernseim liitpark kahekordistab Eesti tuuleelektri tänase toodangu," lausus Kaiv.

Tarbijate huvi elektrit toota näitab tema sõnul see, et Eesti Energia saab igal nädalal päikesepaneelide ostmise ja paigaldamise kohta umbes 150 päringut.

Elektrilevi, kes peab tagama väiketootjate, ennekõike uute päikeseelektrijaamade liitumise jaotusvõrguga, sai teises kvartalis 3218 elektritootja liitumistaotlust ehk üle nelja korra rohkem kui mullu samal ajal. Ligikaudu tuhandega neist sõlmiti tootjaliitumise leping.

Juuni lõpuks oli Elektrilevi võrgus elektritootmist kokku 12 808 tarbimiskohas ja võimsust võrgus 545,5 megavatti. Sellega kaeti näiteks 23.–26. juunil enam kui pool Eesti elektritarbimisest.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles eelmisel nädalal Vikerraadiole, et ettevõtte mitmekordistunud kasum, mis elektri eest kõrget hinda maksvatele tarbijatele meelehärmi võib valmistada, on vajalik just investeeringute tegemiseks, sest 2030. aastaks peab ettevõte suutma toota taastuvelektrit nii palju kui me tarbime.