Me elame tegelikult ju praegu erakorralises olukorras. Euroopas, ja eriti Eestis, on energiahindade kriis ja käivitunud on inflatsioonikeeris. Viimane võimaldab valitsusel riigi rahakotti kiiresti täita, kas järgmise aasta riigieelarve tuleb vähemalt viiendiku võrra suurem kui tänavune? 

Seda on pisut vara on öelda, meil tuleb värske majandusprognoos järgmisel nädalal, mis annab täpsemat aimu sellest,  mida me  oodata saame.  

Me praegu veel ei tea, kas selline kiire maksutulude kasv, mida oleme viimased kuud Eestis näinud, jätkub järgmisel aastal. Viimasel ajal on ju uuesti majanduses kasvama hakanud heitlikkus ja ebakindlus. Majandusprognoos võimaldab paika panna konkreetsed raamid eelarvekõnelusteks.

Mina pean praegu üks ühele läbirääkimisi erinevate valitsemisalade juhtidega eelkõige võtmes, et vaadata detailselt üle need muudatused, mis tulenevad otseselt uue valitsusliidu leppest. Uue valitsusliidu aeg on lühikene,  meil on vaja kindlust, et midagi ei jää toppama ja kokkulepitud suured olulised muudatused saaksid kenasti ka eelarves kajastatud.

Eelmine valitsus ju teatavasti otsustas, et iga ministeerium esitab oma kolm prioriteeti koos lisasoovidega, nii-öelda 3+2 süsteem, kas see on endiselt jõus? 

See on olnud oluline eelkõige sellise ametkondliku lähenemise vaatest. Aga valitsus on vahetunud, sündinud uus valitsusliidu lepe koos väga ambitsioonikate eesmärkidega. Seetõttu me ei teinud sellist bürokraatlikku lisataotluste kogumise vooru, sest läbirääkimised ju alles lõppesid. 

Tähtis on kajastada  eelarves need muudatused, mis said kirja valitsusliidu leppesse.

Sisuliselt tuleb ministeeriumide lisataotlustena käsitleda kõike seda, mis valitsusliidu leppes järgmisel aastal jõustuma peab. 

Kas ministeeriumid on kirjutanud ühe prioriteedi alla ka kobarsoove? Näiteks ühe olulise punkti alla on kirjutatud mitu olulist rahasoovi ja vajadust? 

Ütlen varasema kogemuse pinnalt, et see ei ole midagi erakorralist, seda ikka aeg-ajalt katsetatakse.  Kui on olnud kokkulepe, et valitsemisalad peaksid esitama maksimaalselt ütleme kolm lisataotlust, siis proovitakse ikka ühe taotluse alla pakendada kokku umbes 15 täiendavat rahaküsimist. Rahandusministeeriumis oleme seda varem näinud ja küllap tuleb seda ka edaspidi.  See ei tähenda, et kobarpakikeste teele saatmised kuidagi suuremat edu tagaksid. 

Järgmisel aastal tuleb väga kuluka muudatustena arvestada peretoetuste kasvuga. Automaatne on kulude mõttes pensionite kasv. Pension jõuab esimest korda üle 700 euro.

Ja samaaegselt on meil otsustatud, et keskmine pension tuleb järgmisel aastal tulumaksuvaba.  Samamoodi tulumaksuvaba miinimum, mis on väga oluline osa järgmise aasta eelarvest. Ja eestikeelsele haridusele ülemineku suurte kuludega  tuleb arvestada.

Muidugi on läbiv teema seni kõikidel minu eelarve läbirääkimistel, kõikidel kohtumistel valitsemisalade juhtidega olnud palgaküsimus. Meil on olnud paar aastat eelarvet tehes selline põhimõte, et palk on kasvanud teatud prioriteetsetes  gruppides, näiteks õpetajail, politseinikel ja  päästjail, aga  ka  kultuuritöötajail. 

Aga praeguseks loomulikult on palgasurve tegelikult ootus, et palgad ei jää päris sellisele tasemele, nagu nad mitmes kohas on olnud sisuliselt külmutatud alates 2021. aastast. Ka seal tuleks teha  mingisugune järeleaitamine.

Eelarveläbirääkimistel valitsuse kõikide liikmetega peame päris põhjalikult arutama võimalusi, kuidas seda teha. Väga keerulises inflatsioonilises olukorras ei tohi anda inflatsioonile omakorda hoogu juurde, aga samas suured probleemid lahenduseta ei jääks.

Inimesel, kelle palka tõsteti viimati 2021. aasta jaanuaris, on reaalpalk 2023. jaanuaris vähemalt 30 protsenti väiksem. Seega pole põhjust enam rääkida ka kahe-kolmeprotsendilisest palgatõusust? 

Ma hoidun praegu igasuguste protsentide väljakäimisest ja avalikus sektoris tervikuna ei ole seis muidugi ühesugune. On olnud ka valitsemisalasid, kus sisemiste reformide tulemusel on õnnestunud palka tõsta, hoolimata sellest, et eelarves täiendavat raha eraldatud ei ole. 

Aga  seis on ametiasutuste lõikes paraku kõike muud kui ühtlane. Eelarveläbirääkimiste käigus alustame sellest, et esmalt saab valitsus üsna detailse ülevaate,  millises seisus  on üldse eri valitsemisalade palganumbrid. Me oleme proovinud teha päris korralikku detailset võrdlust valitsemisalade kaupa. Vaatasime, milliseid tasusid eri valitsemisalades  võrreldavatel ametikohtadel ja  võrreldavate kvalifikatsiooninõuete puhul makstakse. Ja peab ütlema, et see on väga hüplik.

Ka valitsemisalade sees ei ole seis sugugi sarnane. Peame mõtlema, kas eelkõige keskenduda sellele, et aidata järele neid valdkondi, kus mahajäämus keskmisest on ikkagi juba päris suur. Või on hoopis valitsuse eelistus mõni muu lahendus.

Palga ja tasustamise arutelu saab olema üks pikk ja põhjalik arutelu. 

Praegu augustikuu keskpaigas on meil ju tegelikult selge, et selle aasta Eesti riigieelarve tuleb meil ülejäägiga?

Kui kellelgi selline kindel arusaam, kuulan huviga. 

Mina vaatan viimaste kuude eelarve täitumise numbreid, senise rütmi jätkudes oleme me kindlasti riigieelarvega plussis.

Minul sellist kindlust praegu ei ole. Seda põhjusel, et kui me vaatame  üldist kindlustunde indeksit, mis mõõdab nii ettevõtete kui ka inimeste kindlustunnet, siis see tegelikult on olnud paraku viimasel ajal languses.  Väliskeskkonnast tulevat ebakindlust on tulnud juurde. Kuigi seda on kevadega võrreldes vähem,  võib see mõjutada ka aasta teist poolt.

Meil on olnud siin hiljutisi aegu ja aastaid, kus väga kiiresti väga ootamatute sündmuste tulemusel võib varem väga helgelt tundunud pilt täielikult muutuda.  Seetõttu ma pigem kutsun üles sellisele vaoshoitusele. 

Kui aasta esimeses pooles tõesti toimunud väga kiire maksulaekumiste kasv jätkub, siis kindlasti on eelarve aasta lõpuks palju paremas seisus. Aga me ei saa kindlasti ära unustada ka seda, et meil on ka sel aastal erakorraliselt olnud ja tõenäoliselt tuleb veel väga suuri kulutusi, mis on seotud kriisidega: energiakriisiga, julgeolekukriisiga ja kahjuks ei ole kuskile kadunud meil koroonakriis. Selles mõttes on aasta lõpuni veel jupp maad minna ja igasuguse riigieelarve raha planeerimisel tuleb hoida ikkagi väga külma pead ja pigem vaoshoitust.

Ajal, kui valitsuses olid vaid reformierakonna ministrid,  otsustasite Tallinna haigla ja mitu muud projekti  visata Euroopa Liidu taastekavade rahastussoovide nimekirjast välja. Teil on olemas juba plaan, milleks seda ülejäävat raha kulutada? Keskkonnaministeerium näiteks  vajab soode  taastamiseks 34 miljonit  eurot  ning näeb katteallikana just taastekava rahasid. Kas hakkate seda raha niimoodi projektide vahel laiali tilgutama?

Ministeeriumid ja ministrid on oma taotlused praeguseks esitanud. Kogu taasterahastu ideoloogia on olnud seotud kriisidele kiire leevenduse pakkumisega ja selliste reformide toetamisega, mis aitaksid tulevikus neid praeguseid kriise hõlpsamini ületada. Seega see raha  peaks olema seotud kindlasti energiakriisile leevenduse leidmisega. Ma nüüd ei pea silmas ühekordseid toetusi otseselt, vaid investeeringute toetamist viisil, et kõige suuremaid pudelikaelu saaksime lahendada. 

Energiakriis tõenäoliselt saab olema peamine fookus. Arutelud, mida ja kuidas täpselt siis RES-i muudatusi Euroopa Komisjonil esitada, millega seda taastekava täiendavalt sisustada, need toimuvad koos eelarve läbirääkimistega. Septembri lõpuks oleme me need otsused ära teinud. 

Te rahandusministrina olete kindlasti õnnelik, et CO2 kvoodi hind lõi täna jällegi kõigi aegade rekordi? See maksab üle 96 euro ja riigile laekub kõvasti rohkem raha. Aga tegelikult, kas sellel süsteemil peaks ikkagi olema selge hinnalagi?

Ma oleksin õnnelik, kui see süsteem toimiks ilma väga suurte anomaaliateta ja selliselt, et kindlus oleks oluliselt suurem eratarbijate ja ettevõtete jaoks. 

CO2 kvoodi müügist tõepoolest riigile laekub eelarvesse selle aasta prognoosidega võrreldes oluliselt rohkem raha, aga  tegelikult selle arvelt saame teha täiendavaid investeeringuid. Me saame toetada investeeringuid energiasektoris, aga suures osas ka kompenseerida kodutarbijatele pööraseid hindu. 

Kas ja kuidas kogu CO2 kauplemissüsteemi on põhjust muuta, need arutelud tegelikult ei tohiks ega peakski olema riigisisesed, see tuleb läbi vaielda tervikuna Euroopa Liidus. 

Ega nende kõrgete hindadega ei ole praegu mures mitte ainult meie piirkond, vaid tegelikult ikkagi Euroopa Liit tervikuna. Rahandusministrite laua taga ei ole mul vist ühtegi kolleegi, kes igal kohtumisel ei räägiks nii inflatsioonist  ja selle põhjustajast – energiahindadest. Need arutelud seisavad ees, aga kokkuvõttes muidugi on ju CO2 kvoodiloogika ikkagi selles, et sisuliselt on tegu signaaliga.  Signaaliga, et vaja on investeerida puhta energia tootmisvõimsustesse. 

Ikka on nii, et väga kiiresti hakatakse liigutama siis, kui mure on hoovi peal.  Praegu me näeme taastuvenergia võimsuste juurdetulekut, nende võimaluste otsimist, kuidas pudelikaelu leevendada.  Kui seda  oleks tehtud  läbimõeldud ja tervikliku plaani alusel juba aastaid tagasi, siis tõenäoliselt me ei oleks ka praegu nii kriitilises seisus, kus me oleme.

Me oleme kriitilises seisus. Miks valitsus ei ole teinud Euroopa Liidu teistele liikmesriikidele ettepanekut kehtestada kvoodi hinnale lagi? Endine majandusminister Taavi Aas rääkis, et see võiks olla 25 eurot. Käite küll kohtumistel, kus kurdetakse kõrge inflatsiooni  ja ülikõrgete elektrihindade üle, aga kus on konkreetsed ettepanekud?  

Rahandusministrite arutelu inflatsiooni teemadel koos Euroopa Keskpangaga  on viinud selleni, et  juba on tehtud intressitõusu otsused, mida varem plaaniti tõenäoliselt alles aasta lõpupoole. Nende eesmärk keskpanga poolt on olnud ju ikkagi puhtalt inflatsiooni ohjeldamine. 

Kui me rahanduse poole pealt räägime, siis inflatsiooni ohjeldamise tarbeks on riigieelarve vaates kõige tõhusam hoob kulude kontrolli all hoidmine. Kui me vaatame Eesti enda riigieelarvet, siis eelmise aasta lõpus kokku pandud eelarve on jälle selline, kus meil tulud on oluliselt suuremad kui kulud.

Aga nüüd, aasta keskel on juba selgunud, et see ei ole niimoodi...

See on jätkuvalt ka praegu nii. Eelarves on tulud suuremad kui kulud. Kulud ei kasva aga meil kiiremini kui tulud ja ma arvan, et nii see peabki olema. Kuidagi teistmoodi me sellest vahepealsest august välja ei jõuagi. 

Kindlasti on alati neid, kes näeksid ja peaksid õigeks, et riik peaks palju rohkem kulutama ja kelle jaoks nende tulude ja kulude tasakaalus hoidmine ei ole mitte iseenesest mõistetav. 

Aga kui natukenegi mõtleme ette, siis meie enda riigi maine ja tugevus on ikkagi meie rahanduslik heal järjel olek. Kriisiajad loomulikult toovad  kaasa väga kiireid vajalikke erakorralisi kulutusi, sinna ei ole midagi teha. Aga kriisist me peame välja tulema ja seda tuleb teha nii, et me kulutame mitte rohkem, kui meil tulusid on.

CO2 kvoodi hinnalae kohta ma kahjuks  vastust ei saanud. 

Kas ei ole olemas ka sisulist lahendust eelolevateks talvedeks, sest meie regioonis on lihtsalt elektripuudus? Meil on olemas toetusmeetmed eratarbijatele, aga mis saab ettevõtetest, mis sõltuvad puhtalt kas elektrist või gaasist. Mõned tehased jäävad selgelt seisma või viiakse tootmine Soome või Rootsi, kus on odavam elekter?

Ma usun, et majandus- ja kommunikatsiooniminister kindlasti on valmis väga detailselt rääkima plaanidest, mida selles ministeeriumis on kokku pandud ja mille kokkupanemise ülesanne tegelikult oli juba eelmisel majandusministril Taavi Aasal. 

Kui me räägime suurtarbijatest ja tööstusest, siis nende jaoks on muidugi olnud riskide maandamise üks olulisi viise juba varem pikaajaliste fikseeritud hindadega lepingute tegemine.

Eratarbijatele on alles üsna hiljuti lisandunud võimalus hinda fikseerida pikaks ajaks ette. Tööstustel on see võimalus olnud olemas palju varem.

On ka tööstuseid, kes vahetavad  energialiiki. See eelkõige puudutab gaasi suurtarbijaid, sest gaasi hind Venemaa tegevuse tulemusel näitab pööraseid kõrgusi. 

Ettevõtete puhul loomulikult mõjutab konkurentsivõimet see, mis energiahindadega toimub, ja neid lahendusi otsitakse. Kuid eelmise aasta kütteperioodi hinnalaed andsid selge hoiatuse, mis ees on  ootamas. 

Meie ettevõtted on selleks talveks valmistumisega tegelenud, kindlasti  on  olukord tõsine.

Seda te ei näe, et katastroof on lähenemas? Väga palju on ettevõtteid, kelle tootmine baseerub elektril  ja seda ei ole võimalik asendada, nad ei saa ju kasutada puidupõletamist või muid allikaid?    

Tuleb väga raske talv mitmes mõttes. Vaatame julgeoleku valdkonnas toimuvat,   meil on eilsest alates olnud vaja tõrjuda viimase 15 aasta kõige rängemaid küberründeid.

Tuleb väga keeruline periood kindlasti ka meie ettevõtetele ja  ei ole see lihtne ka peredele. 

Kui te küsite, kas ma ennustan katastroofi, siis ütlen, et see aeg saab olema väga keeruline. Ja see on tõepoolest olnud selge alates 24. veebruarist.