Väitega, et "sõjas langenute säilmed tuleks lugupidavalt ja väärikalt ümber matta avalikust ruumist kalmistule, järgides rahvusvahelisi konventsioone", nõustus (täielikult + osaliselt) eestlastest 83 protsenti. Juunis oli sel arvamusel 79 protsenti.

Muust rahvusest vastajatest, kelleks on valdavad kohalikud venekeelsed elanikud, nõustus sellega augustis 55 protsenti ehk enam kui pooled. Juunis oli see näitaja 39 protsenti.

Väitega ei nõustunud (ei ole üldse nõus + pigem ei ole nõus) augustis üheksa protsenti (juunis 12 protsenti) eestlastest vastajatest ja 34 protsenti (juunis 43 protsenti) muust rahvusest vastajatest.

Väitega, et "Nõukogude sümboolikat kandvad monumendid sobivad paremini muuseumidesse või mäluasutustesse kui avalikku ruumi", nõustus augustikuises küsitluses 84 protsenti eestlastest vastajatest. Juunis oli sel seisukohal 80 protsenti.

Muust rahvusest vastajatest nõustus sellega augustis 34 protsenti ehk enam kui juunikuu küsitluses olnud 20 protsenti.

Väitega ei nõustunud augustis üheksa protsenti (juunis 12 protsenti) eestlastest vastajatest ja 53 protsenti (juunis 60 protsenti) muust rahvusest vastajatest.

Väitega, et "Nõukogude sümboolikat kandvad mälestusmärgid sõjahaudadel tuleb asendada neutraalsete ja lugupidavate hauatähistega Teises maailmasõjas langenutele", nõustus eestlastest vastajatest augustis 73 protsenti. Juunis oli neid 69 protsenti.

Muust rahvusest vastajatest jagas seda seisukohta augustis 30 protsenti, juunis oli sel seisukohal vaid 17 protsenti.

Väitega ei nõustunud augustis 18 protsenti (juunis 19 protsenti) eestlastest vastajatest ja 57 protsenti (juunis 65 protsenti) muust rahvusest vastajatest.

Riigikantselei tellis Turu-uuringute AS-ilt küsitlused 10.-14. augustini ja 16.-19. juunini. Augustiküsitlusele vastas 1256 inimest.