"Kui turg on defitsiidis, siis börsil sisulist mõtet pole," tõdes Konist. "Kuni Euroopa Liidus ei teki suuremahulist tootmisvõimekust, et suudetaks rohkem elektrit toota kui me tarbime, siis pole börsi tarvis."

Konist ütles, et toetab börsisüsteemist väljumist. "Rootsi ja Norra on piiranud ja piiravad energia eksporti, selliste uudiste valguses peaksime lahkumist kaaluma," lisas ta.

Konisti sõnul on lahenduseks reguleeritud hinnad. "See on mõistlikum, kuna siis me teame, et igal ajahetkel on energia olemas. Börsi puhul see võimalus puudub nagu praegu näeme."

Konist viitas sellele, et Euroopa Liit on olnud püsivalt suures imporditava energia sõltuvuses, mis Venemaa Ukraina vastu alustatud sõja tõttu on teravalt ilmsiks tulnud.

Eesti on Konisti sõnul olnud siiski muust Euroopast parem, imporditava energia maht on väike, kuid ka siin on juhitavate võimsuste osas vähe ressurssi. "Narva vanad plokid on tihti remondis nagu ka ise näeme," selgitas ta.

"Uute tootmisvõimsuste rajamine tähendab suuremahulisi investeeringuid," ütles Konist. "Oleme olnud naiivsed, lootnud, et need investeeringud teeb keegi teine meie eest. Investeeringuid energiajulgeolekusse saab teha ikka Eesti riik ise ja siis me peamegi teadma, et see on täiendav kulu."

Konist nentis, et isegi praegune kõrge elektri hind ei motiveeri reeglina tootjaid investeerima, kuna täiendava võimsuse lisandumine tooks hinnad alla.

Ka Eesti jaotusvõrgu tehniline seis on selline, et vajab suuri investeeringuid, lisas Konist.

Konist hindas, et isegi CO2 kiiresti väga kõrgele kerkinud hinnataseme juures on elektrit Eesti põlevkivijaamades võimalik saada hinnaga 120-140 eurot MWh eest. Viimasel nädalal on päeva keskmised hinnad olnud sellest tasemest mitmeid kordi kõrgemad.