"Teeme tõsist koostööd omavalitsuste ja teiste ministeeriumitega, et nad kohustuslikust põhiharidusest osa saaks," sõnas Vinter-Nemvalts pressikonverentsil.

Kantsleri sõnul on hetkel Eesti koolidesse registreerunud 4638 Ukraina noort. "Neist 65 protsenti põhihariduses, 30 protsenti alushariduses ja neli protsenti gümnaasiumis," sõnas ta.

Eestikeelses õppes on Ukraina noori 78,7 protsenti, venekeelses 20,8 protsenti ja inglisekeelses õppes 0,5 protsenti, ütles Vinter-Nemvalts.

Haridusministeeriumi andmetel alustab 1. septembril ukrainakeelses Vabaduse koolis Tallinnas õpinguid 700 Ukraina noort.

Haridusasutuste jaoks on oluline Ukraina õpilaste lähtetaseme väljaselgitamine, et välistada õpilünkade teket. "Mida rohkem nad maha jäävad, seda keerulisem on nendega tulevikus tegeleda," kommenteeris kantsler.

Vajaduspõhiselt võib rakendada ka individualiseeritud õppekorraldust, et õpilaste eripärad ja võimekused kiirelt välja selgitada.

"Ukrainakeelseid materjale ja ülesandeid võib lõimida õppeprotsessis õpitu paremaks kinnitamiseks, aga õpe toimub siiski Eesti õppekavade alusel," sõnas Vinter-Nemvalts.

Kantsleri sõnul on ministeerium koolidele toeks erinevate tugiliinide ja toetuste näol, kuna tegu on keerulise ja pingelise ajaga.

"2022. aasta lõpuni saavad üldhariduses koolid 506 eurot toetust õpilase kohta kuus, alushariduse ja lasteaedade toetus on lapse kohta 465 eurot, kutsehariduses 353 eurot. See summa sisaldab ka huvihariduse pakkumist, mis on keeleõppeks äärmiselt oluline," rääkis Vinter-Nemvalts.

Haridusminister Tõnis Lukas lisas, et ministeerium valmistub selleks, et Ukraina sõjapõgenike lapsed saaksid vajadusel Eesti ühiskonda integreeruda ning ka võimaluseks, et nad saaksid naaseda tagasi oma kodumaale.

"Tahame anda nendele lastele positiivse tuleviku, see on meie väga suur ülesanne," ütles Lukas.