Rahandusministri kinnitatud omaniku ootuste järgi peab Eesti Energia tagama 2026. aasta lõpuni Eesti-sisese juhitava elektritootmisvõimekuse vähemalt 1000 megavatti sõltumata veetasemest Narva jões ja veehoidlas, välja arvatud hoolduste, remontide ja avariide ajal.

Sealhulgas peab Eesti Energia säilitama niinimetatud külmas reservis (24 tunni jooksul peab olema võimalik vajalikke seadmeid käivitada) 1. novembrist kuni 28. veebruarini võimsusi vähemalt 900 megavatti ja 1. märtsist kuni 31. oktoobrini vähemalt 600 megavatti.

Siiani kehtinud omaniku ootustes oli 1000 megavati reservvõimsuse tagamise tähtajaks 2023. aasta.

Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Poweri juht Andres Vainola ütles kevadel ERR-ile, et kui reservvõimsuse hoidmise kohustust tahetakse pikendada üle 2023. aasta, siis peaks otsus sündima võimalikult kiiresti, et ettevõte saaks selleks valmistuda.

Pentus-Rosimannus ütles reedel saates "Uudis+", et otsuse venimise tingis pidevalt muutuv olukord ning detaile tuli täpsustada viimase hetkeni.

"Üldiselt tuleb öelda, et varasemate omaniku ootuste tõlgendus jättis mõningast tõlgendamisruumi. Sisuliselt oli varasemalt omaniku ootuste ülesanne hoida ära vanade tootmisseadmete demonteerimine. See oli hädavajalik, aga ei olnud kirjas täpsemaid nõudeid, et millises valmisolekus need 1000 megavatti igas ajahetkes olema peavad," lausus Pentus-Rosimannus.

Ministri sõnul on eelmise dokumendiga võrreldes oluline täiendus see, et vähemalt 1000 megavatti võimsust peab olema tagatud sõltumata Narva jõe veetasemest. Narva elektrijaamad võtavad jõest jahutusvett, kuid jõe veetase sõltub Venemaa suvast, kes võib soovi korral Narva veehoidla lüüsid avada ning veetaset paari meetri võrra langetada, mis jätaks elektrijaamas jahutusveest ilma.

Pentus-Rosimannuse sõnul käsitleti seda teemat juba kevadel valitsuskabinetis.

"Asi on töös ja ma usun, et vajalike ettevalmistustega, et riskid oleks maandatud, peab ettevõte tegelema, muud võimalust pole. Kuivõrd see ei sõltu meist, vaid Venemaast, kelle käitumine võib olla väga ootamatu ja mitte heatahtlik, siis peab see risk olema maandatud," ütles minister.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles ERR-ile, et riskihinnang on ettevõttel tehtud ja meetmed kavandatud.

"Meil on tehtud riskihinnang, kuivõrd me oleme elutähtsa teenuse pakkujad.  Oleme ka vastavaid meetmeid planeerinud. Me oleme valmis töötama ka siis, kui looduslik veehulk ei ole piisav, mis meil tehnoloogiliselt vajalik on," lausus Sutter.

Sutter: saame oma teenituga hakkama ja riigilt toetust ei vaja

Kui aastaid maksis Eesti Energia reservvõimsuse hoidmisele peale, sest elektri madal hind tähendas, et suures osas põlevkivil töötavad elektrijaamad ei pääsenud oma toodanguga pääsenud turule ja seisid jõude, siis viimase pea aastaga on olukord märkimisväärselt muutunud ja jaamadega teenitakse tulu. Sutteri sõnul tähendab see, et riigilt reservvõimsuse hoidmiseks toetust ei oodata.

"See, mis tarbijatele on halb uudis, on meile hea. Elektrihinnad on sellised, et isegi meie kõige vanemad põlevkivil töötavad tootmisüksused suudavad remondiks ja hoolduseks vajaliku raha ise teenida. Oleme sel suvel need remondid ette võtnud, et need oleksid võimelised meid jätkuvalt teenima. Osa on tehtud, osa veel töös. Selle raha suudame me ise iga üksusega turult teenida," lausus Sutter.

"Remondi- ja hoolduskulud on seotud ka töötundidega: kui on rohkem töötunde, teenime raha; kui on vähem, siis on ka kulud väiksemad. Täna ma arvan, et 2026. aastani me suudame vajamineva raha ise teenida," lisas ta.

Reservvõimsuse hoidmiseks pole Eesti Energial plaanis ka suuremaid investeeringuid.

"Ma loodan, et hullumeelsed elektrihinnad ei jää aastaringselt püsima, et meil tekib perioode, kui jaamad seisavad. Siis ei tule neid töötunde nii meeletult ja on rahulikult aega jaamu hooldada ja remontida. Ühekordset massiivset moderniseerimist me neile vanematele jaamadele ette ei näe. Pigem on kavas uuemate jaamade renoveerimised, aga seda me oleks teinud nagunii ja need on turupõhiselt planeeritud," ütles Sutter.

Pentus-Rosimannus märkis, et riigi ootus on, et võimsuse tagamiseks vajalikud seadmed toimiksid. "Eesti Energia peab täitma neid ootusi, mis pandud on. Seadmed peavad olema hooldatud parimal võimalikul moel, et töövõimekus oleks tagatud," lausus ta.

Omaniku ootustes märgitakse ära ka see, et Eesti Energia peab katkestama igasugused ebaeetilised ärisuhted Valgevene ja Venemaaga. Sutteri sõnul pole neil taolisi ärisuhteid.

"Oleme käitunud järgides kõiki reegleid ja sanktsioone mis on kehtestatud. Oleme leidnud kõigile sanktsioneeritud riikidest pärit tarnijatele asendused. See oli meile juba enne garanteeritud ja me ei pea käitumuslikku muutust tegema," ütles Sutter.

Eesti Energia tütarettevõte Enefit Power opereerib Eesti, Balti ja Auvere elektrijaama.