Majandusminister Taavi Aas teatas eelmise nädala lõpus, et ta kooskõlastas Eesti Energia omanikuootuste muudatuse, millega pikendatakse 1000 megavatti (MW) reservis hoidmise kohustust. Valitsus pole veel otsust teinud.

Enefit Poweri juht Andres Vainola ütles ERR-ile, et nemad on valmis reservi hoidmist pikendama, kuid kokku tuleks leppida, kuidas seda täpselt tehakse ja kuidas jagunevad kulud-tulud. Otsust oleks vaja kiiresti, sest praegu kehtiv tähtaeg saab otsa 2023. aasta lõpuga ehk vähem kui kahe aasta pärast, lisas ta.

"Energeetikasektoris on mõju ja investeeringud ja remondid-hooldused vaja hästi pikaajaliselt planeerida. Kui me räägime, et praegu on tähtaeg 2023, siis miinimumperiood, kui meil on vaja otsust teada, on poolteist aastat ette. Ehk selle aasta varasuvel oleks vaja meil otsust koos mehhanismidega teada, et olla valmis 1000 megavati hoidmise pikendamiseks," lausus Vainola.

Aastaid on Eesti Energia reservvõimsuse hoidmisele peale maksnud, sest elektri madal hind on tähendanud, et suures osas põlevkivil töötavad elektrijaamad pole oma toodanguga pääsenud turule ja on seisnud jõude.

Viimase poole aastaga, mil erinevate energiakandjate hinnad on kordades kasvanud, on olukord märkimisväärselt muutunud.

Seisvad jaamad maksid aastas 20 miljonit eurot

"Eelmise aasta sügiseni olid hinnad turul sellised, et 1000 megavati hoidmine oli seotud puhtalt kuluga, tulu ei teeninud, jaamad ootasid jõude, olid lihtsalt tootmise varustuskindluse jaoks. Eelmise aasta sügisel me näeme, et turuhinna dünaamika on muutunud ja seejärel mitmetel nädalatel, et mitte öelda kuudel olid 1000 megavati hoidmise jaoks vajalikud energiaplokid töös ja teenisid teatud tulu," rääkis Vainola.

Vaatamata praegusele olukorrale, kus elektri hind kõrgel, tuleb arvestada, et ka tulevikus tuleb jõude seisvatele elektrijaamadele peale maksta, et varustuskindlust hoida. Kuidas seda täpselt tehakse, peaks omanik ehk riik peale valitsuse otsust Eesti Energiale välja pakkuma. Vainola sõnul on Enefit Poweril oma arvutused juba tehtud ning lõplik lahendus selgub läbirääkimistega.

"Selge on see, et me peame vaatama, milline on see potentsiaalne mehhanism, kuidas omanikuootustesse kirja pannakse, et kuidas see 1000 megavatti peaks käituma sel perioodil, kui see mahub turule ja milline on käitumismudel ja kulude kompenseerimine siis, kui elektrijaamad turule ei mahu. See ongi valiku koht, mida me omanikule pakume – kas see on mingi kindel tasu selle 1000 megavati hoidmisel arvestatuna kulubaasi või kulubaasist lahutatakse maha potentsiaalne tulu, mis mingil perioodil teenitakse või jääb teenimata. Eks ta sümbioos sellest kahest kokku tuleb," rääkis Vainola.

Aastal 2019, mil Eesti Energia elektrijaamad aasta jooksul kordagi turule ei pääsenud, olid kulud suurusjärgus 20 miljonit eurot. Kui suur võiks kulu olla aastal 2022, ei osanud Vainola pakkuda.

"See pole seotud vaid personali ülalpidamisega, seal peab hoidma teatud põlevkivimahtu ladudes, seal peab hoidma teatud personali kaevandusressursina kuni tootmiseni välja," nentis ta.

Põlevkivi praegu kaks korda soodsam kui gaas

Vainola sõnul näitavad viimase aja sündmused, et reservvõimsuse hoidmise pikendamine on igati ratsionaalne otsus, isegi kui põlevkivielekter on kõrge süsinikuintensiivsusega.

"Kui vaatame viimase aja sündmusis, siis neil päevil on Eesti olnud elektrit eksportiv riik, tõsi küll, 100 megavati ulatuses. Täna pakub Enefit Power võrku 1100 pluss megavatti, mis on oluliselt rohke kui omanikuootused. Me arvame, et see on kasulik nii Eestile kui ka meie naaberriikidele, eelkõige Lätile-Leedule, kus elektri turuhind on ilma tootmisvõimekusteta veelgi suurem," rääkis Vainola.

Vainola sõnul tähendab praegune rekordkõrge maagaasi hind, et põlevkivielekter on gaasist toodetavast elektrist kaks korda odavam.

"Vaatamata põlevkivi suhteliselt suurele CO2 intensiivsusele meie hübriidelektrijaamad, mis kasutavad suhteliselt suures osas põlevkivi, on tänastest turuhindades kaks korda odavama muutuvhinnaga kui gaasielektrijaamad Lätis ja Leedus," lausus ta.

"Suundumus, kuhu täna energiaturg läheb, on et juhitavate tootmiste võimsuste järele on äärmiselt suur vajadus, see võimekus meil on. Seda me suudame ka vastu turgu pakkuda," lisas Vainola.

Enefit Power opereerib Eesti, Balti ja Auvere elektrijaama.