Sellest, et Narva elektrijaamade toimimine sõltub Venemaa suvast, räägiti juba 1990ndatel. Piisab idanaabril Narva veehoidla lüüsid avada ning veetaset paari meetri võrra langetada kui Narva elektrijaamad, esmajoones Balti elektrijaam, jäävad hädavajalikust jahutusveest ilma.

Aastakümneid korrutatud riskid on asjaosalistele õrn teema. Eesti Energia ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ses asjus intervjuusid anda ei soovi.  Riigifirma pressiesindaja Priit Luts kinnitas kirja teel, et ettevõte tagab elutähtsate teenuste toimimise.

"Eesti Energial on elutähtsate teenuste osas riskiplaanid, mida uuendame regulaarselt ja oleme seda teinud ka pärast 24. veebruari sündmusi (Venemaa rünnakut Ukrainale - toim.). Lisaks oleme infovahetuses julgeolekuasutustega," märkis Luts.  

Napis vastuses pole vihjetki sellele, et juba mitmendat kuud mõtlevad nii Eesti Energia, riigiametnikud kui poliitikud, kuidas elektrijaamad veehoidlasõltuvusest vabaks päästa. Ka võimalik lahendus on paberile joonistatud.

Erinevad allikad märgivad, et kaevama peaks uue kanali. Pumpade ja tammide abil kindlustataks, et elektrijaamade jahutusvesi oleks igal juhul olemas. Paljud küsimused - nii tehnilised kui rahalised - on veel lahtised, kuid aega on samuti vähe.

"On ka esialgne hinnang sellele julgeolekuriskile, mis puudutab meie elektrivarustust, kus olukord idanaabri tahtel võib üleöö muutuda," märkis riigihalduse minister Jaak Aab. "Me peame olema valmis, et meie jaamasid kellegi teise tahtel seisma panna ei saaks."

Kui kalad kuivale jäänud veehoidla põhjas abitult ringi hüplevad ja elektrijaamad niisama abitult seisavad, on kopa maasselöömisega juba hiljaks jäädud.

"Selle lahenduse me tahaks võimalikult kiiresti valmis teha," sõnas Aab, kelle sõnul ei saa Venemaa võimalikku pahategu ootama jääda. "Meil peab olema see teine variant olemas."

Lennundusseaduse tiivul läbi bürokraatialabürindi  

Aab kinnitab, et just mure Narva elektrijaamade pärast ajendas ministeeriume paluma riigikogult seadusemuudatust, mis juba neljapäeval teisele lugemisele viiakse. Lennundusseaduse muutmise eelnõu külge haagitakse ettepanekud ehitusseadustiku, planeerimisseaduse ja veel mitme seaduse täiendamiseks. Niimoodi loob riik kiirtee, et oluline projekt bürokraatiamasinasse kinni ei jääks.

Eesti õiguses on tegu olulise muutusega. Mitmed tavapärased etapid saab vahele jätta või kiiremini läbida, muuhulgas hoitakse hulga aega kokku avalikkuse kaasamise arvelt.

"See põhiline põhjus on ju julgeolekuolukord, mis praegu valitseb. Ja konkreetsemal juhul energiajulgeolek, mis mõjutab kogu julgeolekut väga tõsiselt," selgitas Aab.

Muudatusettepanekute ametlik autor on kaitseministeerium. Ministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Tiina Uudeberg märkis, et juba praegu võib julgeolekuasutustele tarvilikke ehitisi püstitada tavapärasest kiirema menetlusega. Nüüd laieneks erandid teistele valdkondadele.

"Need tingimused on sellised, et eesmärk ehitisel peab olema ainult julgeolekualane või siis hädaolukorda ette valmistav," sõnas Uudeberg. See tähendab et ehitise rajamine peab aitama kriisi ära hoida või seda lahendad. "Ei tohi olla alternatiivseid asukohti või lahendusi. Sellega peab olema väga kiire," jätkas Uudeberg tingimuste loetlemist. "Ja igal juhul igal erineval kaasusel vabariigi valitsus otsustab selle eraldi. Mingit automatismi sinna ei teki."

Ka aastane menetlus võib olla kiire

Plaanitav protsess peaks käima nii: kõigepealt avastab mõni ministeerium ehitise, mille kiire ehitamata jätmine võib avaldada riigi julgeolekule olulist mõju. Oma avastusest kirjutab ta mõnele ohuhinnangut andvale asutusele, näiteks kaitseministeeriumile või riigikantseleile. Kui ka see kinnitab, et ilma ehitiseta kuidagi ei saa, viiakse asi valitsuse ette.  

Kui valitsus annab rohelise tule, võtab edaspidise menetlemise enda peale tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet. Niimoodi välditakse pikki avalikke arutelusid, mitut aeganõudvat kooskõlastusringi ja ohtu, et omavalitsus ehitusluba ei anna. Vee erikasutusloa asemel piisab veekasutamise registreerimisest. Veekaitsevöödiga üldjuhul arvestama ei pea.

Aga ühest teeotsast ei saa protsessiga mööda kiirustada. Seal on Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärgid. Kui eelhinnang näitab, et neile võib plaanitav ehitis kehvasti mõjuda, tuleb kiirteelt vähemalt ajutiselt ära pöörata ning algab pikk keskkonnamõjude hindamine.

Uudeberg märkis samas, et ka kõige kiirema tegutsemise korral ei saa koppa nädalatega maasse. Uued reeglid lubaksid vaid tagasihoidlikult tõtata. Muidugi sõltub palju ka konkreetsest ehitisest.

"Aga me räägime siin kindlasti kuudest kui mitte aastatest," sõnas Uudeberg. Ka siin on oma järelevalve, ka siin on oma loamenetlus. Ikkagi kõik need etapid ühel või teisel viisil läbitakse. Lihtsalt pisut kiiremini ja mitte alati kogu protsessi ulatuses kõiki osapooli kaasates."  

Samas võib ka aastapikkune menetlus lühike olla. Uudeberg tõi võrdluseks kaitseministeeriumi väljaõppealade rajamise. "Kõik need keskkonnanõuetega seotud menetlused juba ise võivad võtta aastaid, kui seal on mitmeid uuringuid vaja teha" "Ja ruumilise planeerimise puhul võtavad oma aja ka avalikud arutelud," märkis Uudeberg.

Parlamendiliikmete soovil piiritleti erandite mõjuala

Uudebergi sõnul pole Narva veehoidla küsimus seadusemuudatuse ainus põhjus. Kui riigikaitse on laiapindne võib ka julgeoleku mõttes hädavajalike ehitiste spekter laiem olla. Seadus peab erinevateks olukordadeks valmis olema.

"Neid kaasusi kindlasti tuleb väga harva," sõnas Uudeberg. "See kindlasti ei ole meede, millega kõik valitsemisalad oma taristuehitust kiirendada saaksid. Aga võib-olla mingid sillad või viaduktid võivad olla näited, mida mingil hetkel võiks selle protseduuriga kaaluda."

Riigikogu majanduskomisjon võttis ministeeriumid jutule teisel katsel. Veel mai algul jäi nende ettepanek parlamendiliikmete hinnangul üldsõnaliseks ja jättis valitsusele rohkem otsustusruumi. Neljapäeval suurde saali mineval variandil on piirid konkreetsemad. Majanduskomisjoni juht Kristen Michal usub, et riigikogu annab muudatustele rohelise tule.

"Seadusandja poolt meie ülesanne oligi vaadata, et see puudutaks väga konkreetselt ikka selliseid juhtumeid, kus valitsus ütleb, et tegemist on reaalselt julgeoleku või riigikaitseliste vajadustega," sõnas Michal.