Enamik eestlasi suhtub Teise maailmasõja monumentidesse leigelt

Esmaspäeva, 9. mai hommik Tallinnas pronkssõduri juures
Esmaspäeva, 9. mai hommik Tallinnas pronkssõduri juures Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Enamik eestlastest ei omista nõukogude ajal rajatud Teise maailmasõja mälestusmärkidele mingit tähendust, selgus riigikantselei tellitud uuringust. Suuremale osale muust rahvusest Eesti elanikele tähistavad monumendid aga meeldetuletust rahu hinnast.

43 protsenti eestlastest, kes küsitlusele vastas, ütles, et monumentidel pole nendele mingit tähendust ja 29 protsenti eestikeelsetest küsitletutest ütles, et neile tähistavad monumendid Eesti vabariigi vabaduse ja omariikluse kaotust.

60 protsendile muust rahvusest Eesti elanikele, kes küsitlustele vastasid, tähistavad mälestusmärgid meeldetuletust sellest, mis on rahu väärtus. 51 protsendile muust rahvusest elanikele tähendavad need võimalust mälestada kõiki inimesi, kes sõjas hukkusid ja selle tõttu kannatasid ja 47 protsendile tähistavad need võitu fašismi üle.

Hinnang monumentidele erines ka piirkonniti – Kirde-Eesti piirkonna arvamused kattusid pigem muust rahvusest elanike arvamusega.

Riigikantselei tellis Turu-uuringute AS-ilt küsitlused 10.–14. augustini ja 16.–19. juunini. Augustiküsitlusele vastas 1256 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku.

Riigikantselei uuring Autor/allikas: riigikantselei

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: