Kolmapäeva hilisõhtuni kestnud istungjärgul läbisid esimese lugemise elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu ning energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse taastuvelektri osatähtsuse eesmärki muuta nii, et aastaks 2030 moodustaks taastuvelekter elektrienergia kogutarbimisest vähemalt 100 protsenti senise 40 protsendi asemel.

Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse ehk niinimetatud elektrituru reformi eelnõu võimaldab seaduseks saades piiritleda elektri tootmishinda ning müüa elektrit kodutarbijatele universaalteenusena.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan (Isamaa) on avaldanud lootust, et eelnõu võetakse riigikogus seadusena vastu septembri keskel.

Läbirääkimistel võtsid sõna Taavi Aas (KE), Rene Kokk (EKRE), Helir-Valdor Seeder (Isamaa), Mart Võrklaev (RE) ja Indrek Saar (SDE).

Aas ütles, et tuleks rakendada need meetmed, mis eelmisel talvel olid, koheselt, seda enam, et need meetmed hõlmavad ka toasooja, need meetmed hõlmavad ka gaasi, sest elekter ei ole ainukene energiakandja, mis on kalliks läinud. Täiesti välja on jäänud ettevõtjad, mis on selle eelnõu üks suurimaid probleeme. 

Kokk märkis samuti, kui ei mõelda ettevõtluse toetamise peale ja ettevõtjate peale, siis on lähenemine on täiesti vildakas. "Kui meil ei ole ettevõtlust, siis meil ei ole varsti inimestel enam tööd, meil ei ole maksumaksjaid riigile, meil ei ole tööandjaid," nentis Kokk, kelle hinnangul tuleks kohe elektribörsilt Nord Pool väljuda.

Seeder märkis, et elektrituru reform laiemalt haarab endasse ka teiste energiakandjate reguleerimist ning see puudutab ka gaasi, see puudutab kaugkütet. "Erisus on ainult selles, et gaas ja kaugküte reguleeritakse valitsuse ja ministri tasemel ja selleks ei ole vaja seadust muuta," ütles ta. Seedri sõnul nähakse pikas perspektiivis, et lahendus on turu toimimises, täiendavate tootmisvõimsuste loomises, aga praeguses erakorralises olukorras on põhjendatud sekkumine.

Võrklaev ütles, et see on ajutine meede neljaks aastaks, mis pakub kodutarbijatele leevendust elektri hinna kriisis seniks, kui odavamad taastuvenergialahendused on uuesti turul olemas ja hind ehk piisavalt langenud.

"Kütteperioodil 1. oktoobrist 1. aprillini toetame lisaks kodutarbijaid elektri hinna puhul 50 eurot megavatt-tunni kohta hinnasoodustusega, seda sõltumata sellest, kas kasutatakse universaalteenust või mõnda muud lepingut, ja gaasi kodutarbijatele hüvitame 80 eurot megavatt-tundi ületavast gaasi hinnast 80 protsenti ulatuses ja seda kuni tarbimiseni 2600 kilovatt-tundi kuus. Ka kaugküttel toetame kodutarbijaid, kus hüvitame 80 eurot megavatt-tunni kohta ületavast hinnast 80 protsenti," lausus ta.

Saar ütles, et olukord on praegu karm. "Me eeldame, et see hind on alla fikseeritud lepingute hinna praegusel hetkel, aga see sõltub erinevatest teguritest ja muu hulgas sellest, mille konkurentsiamet selle seaduse vastuvõtmise järel hinnaks määrab.  Küll aga on riik juba ennetavalt kokku leppinud ja broneerinud raha selle jaoks, et sellest hinnast igal juhul tuleb riik appi," lausus ta.

Eelnõule määrati muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. september.

Elektrituru reformi eesmärk

Elektrituru reformiga pannakse riigiettevõttele Eesti Energia kohustus müüa alates selle aasta oktoobrist kuni 2026. aasta 30. aprillini elektrit Eesti kodutarbijatele ja kõigile elektri edasimüüjatele ka universaalteenusena. Eelnõu kohaselt sätestatakse alused universaalteenusega ostetava elektrienergia tootmishinna kooskõlastamiseks.

Seaduste muutmisega luuakse börsihinnast lähtuvatele pakettidele alternatiiv ja antakse kodutarbijale võimalus osta elektrit börsiväliselt.

Kodutarbijad, kes on varem sõlminud elektrienergia lepingu, saavad universaalteenusele üle minna ilma kehtiva lepingu lõpetamise leppetrahvita. Universaalteenusest saab tarbija igal hetkel välja astuda.

Universaalteenuse hind hakkab automaatselt kehtima ka kõigi praegu üldteenust kasutavate kodutarbijate jaoks. See tähendab inimeste jaoks, kes pole seni elektrienergia ostulepingut sõlminud ja tarbivad seetõttu börsielektrit.

Eelnõu ei sätesta universaalteenuse hinda, vaid paneb paika hinnakujunduse põhimõtted. Universaalteenuse hind selgub plaani järgi septembri keskpaigas, kui seaduse muudatused on vastu võetud ja konkurentsiamet pärast kooskõlastusprotsessi elektrimüüjatega hinna määrab.

Hinna määramisel peab konkurentsiamet võtma arvesse elektri tootmiskulusid ja elektritootja mõistlikku kasumit. Elektrimüüja võib juurde arvestada müügikulud.

Universaalteenus ei ole mõeldud tasuta või ülisoodsa elektri pakkumiseks, vaid tegemist on riigi valikmeetmega, mis aitab inimesi tuleva talve vaates ja tagab selle, et ei tuleks maksta elektri tipuhindasid.