Tallinna Mustamäe gümnaasium on üks neist koolidest, mis läheb uuele õppeaastale vastu mitme hädavajaliku tugispetsialistita.

"Mustamäe gümnaasiumis on praegu esimese ja teise astme koolipsühholoog puudu, sotsiaalpedagoog, logopeed on meil puudu, keda otsitakse juba väga-väga kaua – kümmekond aastat  huvilisi üldse ei ole, ei ole isegi reageeritud kuulutusele," rääkis Mustamäe gümnaasiumi õppekorraldusjuht Sirly Illak-Oluvere.

Puuduvate spetsialistide koormuse jagavad ära HEV-koordinaator ja kooli ainus psühholoog.

Tallinna koolides töötab 339 tugispetsialisti, ent umbes 60 kohta ehk ligi viiendik on täitmata. Üle Eesti on koolipsühholoog olemas vaid pisut enam kui pooltel koolidel, kuid neiski on spetsialistid sageli ülekoormatud.

"Meil on jätkuvalt üle Eesti koolides palju tugispetsialiste puudu. Parem on olukord suuremates linnades – Tallinnas, Tartus –, aga eriti kehvas seisus on sellised maakohad, kuhu tugispetsialistid ei ole jõudnud tööle, ei ole ka täiskohta pakkuda," ütles koolipsühholoogide ühingu juhatuse liige Kristi Feldman.

Abivajadus kasvab aga pidevalt – ühest küljest pole koolinoorte seas enam tabu pöörduda psühholoogile, teisalt aga näeb kaasava hariduse põhimõte ette, et ka õpi- ja käitumisraskustega lapsed saavad õppida koos eakaaslastega tavakoolis.

Haridus- ja teadusministeeriumil puudub ülevaade, kui palju tugispetsialiste puudu on.

"Eestis keskmiselt 72 protsenti lastest saab seda teenust, mida nad vajavad koolides ehk puudu on enam kui kolmandik. Samas jaotub see Eesti lõikes üsna ebavõrdselt: kui Hiiumaal üheksal juhul kümnest kooliõpilane saab seda teenust, mida ta vajab, siis Läänemaal või Raplamaal ei ole see asi sugugi nii hästi, seal saavad seda võib-olla pooled," rääkis ministeeriumi kaasava hariduse juht Jürgen Rakaselg.

Ministeeriumi hinnangul on olukord viimase nelja aastaga paranenud, sest ülikoolidest on spetsialiste tööturule lisandunud ja huvi eripedagoogika erialade vastu on suur. Koolid ministeeriumi optimismi ei jaga, sest värsked ülikoolilõpetajad kooli tööle minna ei taha.

"Noored ei julge kooli tulla, kuna läbipõlemine on kiire tulema, kuna see probleemide variatsioon on hästi suur," nentis Illak-Oluvere.

Lisaks stressile ja suurele töökoormusele peletab spetsialiste koolist eemale ka madal palk.