Kaljulaid: julgeolekuametite ja kaitseministeeriumi vaheline suhtlus toimib

Välisluureamet
Välisluureamet Autor/allikas: Mait Ots / ERR

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid ütles, et komisjon sai kolmapäeval ülevaate julgeolekuametite ja kaitseministeeriumi omavahelisest suhtlusest. Kaljulaidi sõnul sai ta kinnituse, et see suhtlus toimib ja on professionaalne.

Kaljulaid rääkis ERR-ile, et komisjon sai kaitseministeeriumi esindajalt ülevaate erinevate ametite suutlikkusest anda kaitsepoliitika kujundajatele ja otsustajatele ajakohast ja täpset informatsiooni.

"Riigikaitsekomisjoni seisukohast on ülioluline see, et kaitseministeeriumil, valitsusel, riigikogul oleks ajakohane ja täpne info otsuste langetamiseks. Ja selles osas meil on tähtis, et kaitseministeerium ja selle informatsiooni hankimisega tegelevate ametkondade vahel oleks igapäevane, professionaalne, tõhus koostöö. Ja selle kinnituse riigikaitsekomisjoni liikmed said, et see koostöö on toiminud, toimib ja jääb toimima. Ja need inimesed, kes vastutavad selle valdkonna eest, teevad täna oma igapäevast tööd, teevad seda hästi ja seda professionaalselt," lausus Kaljulaid.

Kaljulaid rõhutas, et on oluline, et nende ametite töörahu oleks tagatud ja avalikkuses leviv poleemika nende tööd kuidagi ei mõjutaks.

Ta lisas, et komisjoni liikmed jõudsid veendumuseni, et sisulise töö mõttes asjad toimivad.

"Minu sõnum oleks see, et sellele küsimusele võib küll nüüd joone alla tõmmata. Loomulikult, et riigikaitse üle tuleb arutleda, peab ka arutama selle üle, mida saab teha paremini, aga mulle tundub, et konkreetselt antud küsimuses see avalik arutelu enam mingit lisandväärtust ei loo. Ja minu üleskutse oleks küll see, et tõmbame nüüd sellele teemale joone alla, liigume edasi ja keskendume rohkem sisulisematele küsimustele," sõnas Kaljulaid.

Riigikaitsekomisjoni aseesimees, EKRE fraktsiooni liige Leo Kunnas ütles, et kuigi komisjoni istungil räägitu on kaetud riigisaladusega, on tema jaoks laiem probleem see, et Eesti riigikaitse arengukavas 2013-2022 kirjeldatud riigikaitse ei vasta praegusele julgeolekuolukorrale.

"Mul on küsimus, et kuidas selline olukord sai tekkida," sõnas Kunnas.

Kunnase sõnul on kolm võimalust või nende kombinatsioon, kuidas praegune olukord sai tekkida. "Esimene võimalus on see, et see sisend, mida julgeolekuasutused esitasid ei olnud adekvaatne. See, et nad ei suutnud julgeoleku arenguid ette näha. Teine võimalus on see, et see sisend oli adekvaatne, aga peastaap ja kaitseväe juhataja ei suutnud selle põhjal adekvaatselt otsustada. Ja kolmas on see, et ministeerium hinnates seda sisendit, mida kaitsevägi andis, ei suutnud seda adekvaatselt korrigeerida," lausus ta.

"Või siis kogu valitsemisala võttis seisukoha, et me ei lähe üldse valitsuselt midagi küsimagi, nad meile niikuinii midagi ei anna. Ja kui me küsime, siis antakse meile pähe või meie ametikohad on ohus," lisas ta.

"Sellele juurprobleemile on vaja leida vastus, et me neid vigu ei kordaks," lausus Kunnas.

Eelmisel nädalal tekitas avalikkuses poleemikat kaitseministeeriumi endise asekantsleri Meelis Oidsalu arvamusartikkel, kus ta kritiseeris Mikk Marrani käitumist välisluureameti juhina, mis Oidsalu sõnul viisid pingeteni välisluureameti ja kaitseministeeriumi vahel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: