"Avamerel ja kohtus on inimene jumala kätes," ütleb saksa vanasõna. Selle tähendust ei ole raske mõista. Nagu avamerel, nii on ka kohtus inimene ja tema saatus n-ö võõrastes kätes. Sarnaselt arstivisiidile. Kui me parajasti ei juhtu ise olema juristid või arstid, peame usaldama nende sõna. Nad otsustavad küsimustes, mis on meie elu jaoks määrava tähtsusega.

Seetõttu on kõigi jaoks oluline, et juristid (nagu arstidki) saaksid parima väljaõppe ja vääriksid ühiskonna usaldust. Tundub, et viimastel aastatel on ilmnenud pragusid just selles usalduses, mis puudutab juriste.

Muuhulgas on oma muret õigushariduse pärast väljendanud 2021. aastal avaldatud avalikus pöördumises mitmed kõrgelt tunnustanud juristid, sh õiguskantsler ja advokatuuri ning riigikohtu esimees. Mure ühe peamise põhjusena nähakse kõrghariduse kroonilist alarahastust. Samuti tõstetakse esile, et puudub järelevalve selle üle, et juuradiplom oleks piisavalt kvaliteetne. ¹

Vastusena murele juristihariduse kvaliteedi pärast esitas justiitsministeerium 2022. aasta märtsis "Juristieksami regulatsiooni väljatöötamise kavatsuse" (nn VTK),² milles pakkus lahendusena välja riigikohtu korraldatava juristieksami.

Justiitsministeeriumi sõnul on eksami eesmärgiks tagada ühtlasem teadmiste ja oskuste tase õigusteaduse eriala lõpetanutel. Selline eksam aitavat tõsta ka kohtumenetlustes osalevate juristide kutseoskuste kvaliteeti. VTK-st nähtub, et põhjalikumat mõjuanalüüsi ei ole justiitsministeerium oma ettepaneku juurde kavandanud.

Kavatsusele andsid teiste seas tagasisidet siseministeerium, rahandusministeerium, välisministeerium ja õiguskantsleri kantselei. Ühe peamise probleemina toodi välja, et õigushariduse toetamise asemel loodetakse tõsta juristide oskusi hoopis täiendava eksami korraldamisega.

Nii märkis siseministeerium oma tagasisides: "VTK-st ei selgu, milliste vahenditega tagatakse teadmiste ja oskuste piisav tase õigusteaduse lõpetanute vahel. Leiame, et probleemi lahendamisse on vaja aktiivselt kaasata ülikoolid ning positiivne on, et seda on ka tehtud Tartu Ülikoolile, Tallinna Ülikoolile ja Tallinna Tehnikaülikoolile VTK saatmisega arvamuse avaldamiseks."

Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul "VTK ei käsitle õigushariduse kvaliteedi tõstmise võimalusi kõrgkoolides, mistõttu justkui aktsepteeritaksegi, et kõrgkoolid jäävad andma ebaühtlast ja ka osadel juhtudel nõrka õigusharidust."

Keskkonnaministeerium aga märkis: "Arusaamatuks jääb, kuidas mõõdupuu tagab ühtlasema teadmiste ja oskuste taseme õigusteaduse lõpetanute vahel. Eeldame, et eeltoodud probleemi lahendus peaks olema kvaliteetsema õigusteaduse hariduse andmine, st õppekavade muutmine ja täiendamine, mitte riigikohtule uue kohustuse, sh pädevuse panemist, mis oleks kohtule senisest täiesti erinev pädevus – tekiks hariduse andmise funktsioon."

Välisministeeriumi tagasisidest võib lugeda: "Välisministeerium nõustub VTK-s esitatud väitega, et pädevate juristideta kannatavad kõik õigusvaldkonnad. Samas ei ole välisministeerium veendunud, et juristieksami kehtestamine on kõige õigem viis selle murekoha lahendamiseks. Arvame, et tegeleda tuleks pigem õigushariduse kvaliteedi ühtlustamise, tõstmise ja kontrollimisega."

Õiguskantsler nõustub oma sõnul justiitsministeeriumiga, et "[…] õigushariduse üldist kvaliteeti tuleb tõsta. Leian, et selle esmaseks eelduseks on tugev konkurents õppejõukohtadele ja asjatundlikuks juristitööks ettevalmistav mitmekülgne õppekava. Paraku ei paku väljatöötamiskavatsus nendele küsimustele lahendust. Raske on mõista, kuidas juristieksami sisseviimine aitab kiiresti ja mõistlike kuludega õigusteaduse õppijate teadmiste ja oskuste taset tõsta."

Tõstatatud küsimustele eraldi vastust otsimata valmistas justiitsministeerium seepeale ette juristieksami seaduse eelnõu ja kutsus selle arutamiseks kokku töögrupi.³

Selle artikli autorid on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud ja seetõttu on kvaliteetne Eesti õigusharidus ka meie südameasi. Tegutseme igapäevaselt selle nimel, et pakkuda parimat õigusharidust ja oleme avatud arutama ka kõiki samast eesmärgist kantud ettepanekuid. Märgime, et Tartu Ülikoolis osalevad kohtunikud ja teised õiguspraktikud juba praegu juuraõppe kujundamisel ja peame oluliseks selle koostöö jätkumist.

Kommentaari ajendas meid kirjutama mure, et keerulist probleemistikku kiputakse lahendama kiirkorras, ilma mõjusid korralikult kaalumata ja jättes tähelepanu alt välja ka võimalikud põhiseaduslikkuse küsimused. Nii võib aga kavandatud juristieksam loodetava parandaja asemel hoopis õigushariduse kvaliteedi ohustajaks kujuneda.

Nõustume ülalpool ministeeriumide ja õiguskantsleri poolt sõnastatud murekohtadega ja tõstame omalt poolt esile mõned täiendavad küsimused seoses plaanitava juristieksamiga, mis vajavad lahendamist veel enne(!) sellise eksami seadustamist.

Õigusteadlaste roll demokraatlikus ühiskonnas on laiem kui lihtsalt kehtiva õiguse õpetamine. Õigusteadlaste ülesanne on ka kriitiliselt mõtestada ja hinnata kohtute otsuseid, valitsuse tegevust ja riigikogu seadusi, vajadusel ka Eesti rahvusvaheliste õiguslike kohustuste täitmist. Õigusteadusel peab olema vabadus välja öelda ka seda, et üks või teine riigikohtu lahend on nende arvates küsitav või isegi vastuolus põhiseadusega ja pakkuda välja omapoolseid lahendusvariante.

Eelnõu kohaselt kirjutataks tulevikus justiitsministri määrusega ette, millised on vajalikud teadmised juristieksami edukaks sooritamiseks, riigikohus aga korraldaks juristieksami asjaajamist. Õiguse akadeemiline õpetamine oleks taandatud täitev- ja kohtuvõimu tellimusele vastava õigusteadmuse treenimiseks. Tulemust hinnataks põhiliselt praktikute poolt. Ülikool kaotaks aga palju oma akadeemilisest vabadusest.

Peame seetõttu oluliseks, et juristieksami kavandajad selgitaksid, kuidas kavatsetakse tagada põhiseadusega antud lubadus, et "teadus on vaba".

Ehkki plaanide kohaselt ei määraks juristieksami sisu riigikohus, jääks riigikohtu kanda eksami korralduslik pool. Kuid ka eksami korraldamisega võib midagi valesti minna.

Näiteks võivad eksami sooritajad inimliku eksituse tõttu jääda eksami tegemisel ebavõrdsesse olukorda. Seetõttu peab sooritajale säilima õigus vaidlustada eksami tulemus (eelnõu kohaselt on selline vaidlustamine küll tasuline) ja pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, vajadusel kuni riigikohtuni välja. Kui aga riigikohus on ise eksami korraldaja, tekib paratamatult küsimus, kas ta saab veel olla sellistes asjades erapooletu otsustaja. Isegi kui see iga kohtuniku südametunnistusest tulenevalt nii on, ei pruugi asi avalikkuse jaoks erapooletu välja paista.

Nõustume ka advokatuuri kutsesobivuskomisjoni liikme Karl Kase seisukohaga, et juristieksami seadus riivab põhiõigusi. Kutseeksam piirab õigust valida vabalt tegevusala ja elukutset ning paneb juristiks pürgijatele kohustuse teha täiendav tasuline eksam. Seetõttu nõuab selle kehtestamine eelnevat laiemat ühiskondlikku arutelu, millesse oleksid kaasatud ka tudengid. Loodame käesoleva kirjutisega anda sellesse oma panuse.

Paloma Krõõt Tupay on Tartu Ülikooli lektor, Karin Sein Tartu Ülikooli professor, Age Värv Tartu Ülikooli kaasprofessor, Marju Luts-Sootak Tartu Ülikooli professor, Gaabriel Tavits Tartu Ülikooli professor, Lauri Mälksoo Tartu Ülikooli professor, Piia Kalamees Tartu Ülikooli kaasprofessor ja Monika Mikiver Tartu Ülikooli nooremlektor.