Eesti Energia juht Hando Sutter kinnitab, et varuplaan puhuks, kui Venemaa peaks Narva jõe vee alla laskma, on olemas, kuid pole avalik.

"Meie tegevusplaan on paigas, aga ta ei ole täies ulatuses avalik. Oleme hinnanud võimalikke riske, oleme arvestanud nendega tänases olukorras, kus mõni asi võib olla aktuaalsem kui mõni aeg tagasi ja vastavalt oma plaane ka korrigeerime," ütles Sutter.

Ilmselt tuleb ehitada elektrijaamadele lisa ligipääs Narva jõe veele. Kui kaugel selle lisakanali ehitus on, Sutter ei avalda.

"Loomulikult kui me peame tegema täiendavaid ehitisi, siis kõigepealt on vaja plaani, mõõdistusi ja muid asju. Selge on see, et selles suunas on meil praegu tegevused plaanitud ja töös," sõnas Sutter.

Süsteemihaldur Elering kinnitab, et varustuskindlus on tagatud ka ilma Narva jaamadeta, kuid ainult seni, kuni püsib ühendus Venemaa energiasüsteemiga.

"Eleringi võrgu jaoks see senikaua ei tähenda midagi, kui püsib suur võrk tervikuna koos. Olukord on keerulisem siis, kui täpselt samale ajale peaks juhtuma see, et Eesti elektrisüsteem eraldatakse Venemaa küljest lahti. Selles olukorras, kus me peaks hakkama saama iseseisvalt, siis on kindlasti vaja Narva jaamade töövõimelisust," rääkis Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk.

Kahe ebasoodsa asjaolu kokklangemine võib rivist välja viia Estlink kahe kaabliühenduse Soomega.

"Elektrisüsteemi kasutatavaid komponente tuleb piirata, näiteks Estlink2 on väga tundlik selles suhtes, kas on mingid tugevad jaamad süsteemis või mitte ja see võib tähendada, et Estlink2 ei saa kasutada täies võimsuses - kas osalises võimsuses või üldse mitte kui süsteem ei ole piisavalt tugev," sõnas Kilk.

Venemaa elektrisüsteemist lahti ühendamiseks ehitab Elering sünkroonkompensaatorid, mis võimaldaks hakkama saada ka ilma Narva jaamadeta. Esimene neist peaks valmima järgmise aasta algul. Seni tuleb halvemal juhul hakkama saada avariijaamade toel.

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut ütles Aktuaalsele Kaamerale, et Eesti Energiale on pandud omaniku poolt kohustus tagada Narva elektrijaamade töö ka olukorras, kui Narva jõe veetase peaks Venemaa tegevuse tagajärjel langema.

"Üle-eelmisel nädalal sai Eesti Energia uued omanikuootused, kus on selgelt öeldud tagavaralahenduse loomise vajadus, et maandada seda riski, et kui lüüsid avatakse, siis jahutusvett enam jaamade jaoks ei ole. Sealjuures mainitakse ära ka kiirete ajutiste lahenduste vajadus," ütles Sikkut.