"UV faktoris" arutlesid energiahindade ja ettevõtete toetuste teemal majandus- ja taristuminister Riina Sikkut, Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter, toiduliidu juhataja Sirje Potisepp ning energiaturu ekspert Urmas Voit.

Potissepa sõnul on toidutööstus seni hästi hakkama saanud, aga nüüd on kulude kasv on olnud meeletu. "Me pole suutnud seda veel lõpphindadesse üle viia. Kui me ei näe, et energiahind taltuks, siis pole välistatud negatiivsed stsenaariumid," ütles Potisepp viidates pankrottidele ja ülikõrgetele toiduhindadele. "Meie sektor on inimeste rahakotiga seotud kõige rohkem, me näeme, et otsitakse soodushindasid ja see on meile riskikoht," sõnas ta.

"Kui analüüsime, kuidas turg välja näeb, siis 2021. aastal oli Eesti ja Skandinaavia turu hinnavahe paarkümmend eurot, sel aastal oli vahe juba 50. Eesti hind on Skandinaavia hulgihinnast kallim, siis kus on siin need riskid, et tuleb hinnastada kahe või kolmekordselt kallimalt?," küsis Voit.

"Eestil on väike majandus, väga avatud. Sisendhindade kiire tõus lööb meid kiiresti," märkis Sutter.

Sikkut näeb lahendus üle-euroopalistes meetmetes. "Paar päeva tagasi ütles Putin, et gaas tuleb tagasi siis, kui sanktsioonid lõpevad, tegemist on erilise olukorraga, meil peavad olema ühtsed lahendused üle-euroopaliselt," ütles minister. "Palju on räägitud kodutarbijate toetamisest, siin on lahenduseks hüvitised. Ettevõtjate puhul on pilt kirjum," märkis ta. Minister kiitis, et Euroopas tehti otsus vähendada gaasi tarbimist 15 protsenti. "See on erakordne, kui kiiresti see otsus tehti. Riigi kõige tähtsam roll on tagada varustuskindlus. Turu toimimise puhul tuleb gaas elektri hinnast lahti siduda. Mõju on keskmist elektrihinda alla toov, Eesti seda üksi teha ei saa," rõhutas ta.

Potisepa sõnul pole Eesti tööstus enam konkurentsivõimeline, kui meie naabritel on toetused ettevõtetele, aga meil veel pole. "Kui teised riigid oma tööstusi toetavad, näiteks Rootsi kuue miljardiga, Leedu ühega, siis kaotame oma konkurentsivõimes. Juba praegu kaotamegi. Täna vähemasti on ettevõtete toetamine vähemalt jutuks, augustis see veel nii ei olnud," sõnas ta. Potisepa sõnul on tööstused tegelenud sellega, et leida gaasile alternatiive. "See aga eeldab investeeringuid. Meil on ettevõtteid, kes suudavad endale paar võimekust tekitada, aga üldiselt investeerimisvõimekus on väike," märkis ta.

Sutter nõustus, et selle talve väljavaade on karm.

Börsi usaldusväärsus kadunud

Voidi sõnul on börsi vastu usaldus kadunud. "Hinnatõus kallimas otsas on väga järsk. Nõudmise ja pakkumise kõver on väga hell pakkumisetele. Hind ei tule aga ainult sellest kõverast, see tuleb ka nõudlusest. Me ei tea, kes teevad müügipakkumisi, me ei tea kes teevad ka ostupakkumisi," märkis Voit, et börsi toimise kohta on rohkem küsimusi kui vastuseid. Sutter ütles, et tema on elektrituru maaletooja ja praeguste börsi järelvalvajate koolitaja. "Konkurentsiamet on öelnud, et kui nad hinnakääride põhjuse välja selgitavad, siis nad ütlevad seda ka avalikkusele," lubas Sutter.

Balti regiooni hinnalae kompamine pole Putini tegevus, sõnas Sutter. "Seda ma ei usu," ütles ta. Ta selgitas, et augustis ühel päeval ja tunnil olnud rekordiline elektrihind juhtus, kuna teatud jaamad, mis ei olnud turuteadete järgi rivist väljas, mingil põhjusel ei käivitunud.

Turult lahkumist Sutter igal juhul ei soovita. "Täna meil Eestis võimsust ei jätku tiputarbimiseks. Meil on kolmandik puudu. Ma ei soovita turult välja astuda, sest meil jääb talvel muidu elektrit puudu," sõnas ta.

Sikkut pakkus lahenduseks, et börsi läbipaistvust tuleb suurendada ja hinnalagi tuleb alla tuua. "Keskmise hinna alla toomise efekti annab gaasist lahti sidumine," lisas ta. Ta rõhutas, et valitsusel on valmisolek toetada ettevõtteid ja need otsused tehase septembrikuus. "Ma ei luba aga midagi enne, kui koalitsioonis on otsused tehtud. Me ei hakka aga käsitsi juhtima ettevõtteid," lausus ta.

Sutteri sõnul annaks Eesti Energia kõik hinnatipud ära stabiilsuse eest. "2/3 tarbijatest on fikseerinud hinna ära, meie tippu oma arve peale ei saa. Hinnavahe maksame tarbijale tagasi. Tootjatest on fikseerinud hinna 50 protsenti," sõnas ta.

Sutter märkis, et Eesti odav energia tuleb tuulest, mida ei saa keegi kinni keerata. "Meil on seda aga liiga vähe. Ehitame tuuleparke aga järjest juurde ja juba järgmisest aastast hakkavad need hinda regioonis alla tooma," sõnas Sutter.

Potisepa sõnul on jutud eri kalkulatsioonidest aga liiga keerulised. "Vaatajat huvitab, kui palju maksab homme toit ja kas ta jõuan seda endale lubada. Kui ei jätku tööstustele lahendusi, siis ainult eratarbija toetamisest ei piissa. Me saame muude asjadega hakkama, aga soovime elektrile ja gaasile hinnalage. Et saaksime natukenegi toidu hinnatõusu ohjeldada," ütles ta.