Viljandimaa Haridustöötajate Liidu juhatuse esimehe Rita Kadaja sõnul on Eesti koolidesse õppima asunud ukraina lapsed toonud õpetajatele kaasa uued murekohad, sest õpetajad ei ole ukraina noortega tegelemiseks ja nende aitamiseks tegelikult valmis.

"Meil Viljandi Jakobsoni koolis on Ukraina lapsi 19. Nad on kõik hajutatud klassidesse ja oli jutt, et nad õpivad Eesti programmi järgi. Kui nad aga üldse eesti keelt ei oska, siis see laps istub paraku mul klassis ja tal ei ole aimu ka, mida teha. Temaga peab eraldi tegelema, talle tõlkima ja andma eraldi materjalid," seletas Kadaja.

Kadaja sõnul oleks mõistlikum kui sarnaselt Vabaduse koolile Tallinnas, oleks ka teistes maakondades suunatud ukraina noored ühe katuse alla.

"Võikski olla, et ukrainlased õpivad ikka oma Ukraina õppeaineid ukraina keeles edasi, sest nad on ju ise ka öelnud, et nad ei jää meile siia. Nad lähevad tagasi ja hakkavad oma riiki üles ehitama," ütles Kadaja.

Ta pakkus välja, et ukraina noored võiks suunata näiteks väikestesse maakoolidesse, mis praegu seisavad pooltühjadena ja mida ähvardab sulgemine. Linnadest võiksid sinna käia aga ukraina õpilasi vedavad koolibussid.

"Meil Viljandi maakonnas on päris mitmeid selliseid koole, näiteks Leie kool. Seal on väga vahva õpetajate kaader, väga tore ümbruskond Võrtsjärve ääres. Seal on suur ja korralik täismõõtmetega võimla, keraamikaahi, igasuguseid vahvaid tegevusi. Leie kool on ehitatud 150 lapse jaoks, aga praegu on seal 17 õpilast. Ukraina lapsed võiks panna täielikult sinna õppima," ütles Kadaja.

Haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonna juht Ingar Dubolazov ütles, et seda, kas koondada ukraina õpilased linnas või vallas ühe katuse alla, otsustavad kohalikud omavalitsused ning ministeerium neid keskselt ei suuna.

"Mingites piirkondades on eesti keelest erineva emakeelega laste õpetamise kompetents piirkondliku eripära tõttu suurem kui mõnes teises piirkonnas. Vastavalt sellele need kohalikud omavalitsused ka toimivad ja peavadki vaatama väga mitut komponenti, et palju on näiteks koolikohta vajavaid lapsi, milline on nendes koolides vabade õppekohtade olemasolu, milline on nende õpetajate koormus ja milline on nende õpetajate võimekus," ütles Dubolazov.

Ta ütles, et riik annab ukraina lastega tegelemiseks kohalikele omavalitsustele iga ukraina noore kohta 506 eurot, millest osa võiks ka õpetajateni jõuda.

"Seda raha saab omavalitsus kasutada väga erinevatel moodustel, toetades õpetajat koolis, soetades õppematerjale, võimaldades rühmatunde või muudmoodi. Omavalitsus saab ise vaadata, kust king pigistab rohkem. Selle raha eest on mõeldud ära katta ka nende õppematerjalide vajadus ning näiteks täiendava keeleõppe vajadus, koolitoit," selgitas Dubolazov.

Ministeerium soovitab õpilasi õpetada eestikeelses koolis, sest kõik ukraina lapsed ei pruugi kodumaale naasta.

"Ukrainasse naasmist on oodatud juba kevadest saadik. Osadel ongi võib-olla õnnestunud minna, kuid kindlasti on paljudele karm reaalsus see, et need tingimused Ukrainas ei ole veel sellised, et nad saaks kodumaale naasta. Ühel hetkel võib mõne jaoks olla see koju tagasi minemise ootus kahetsusväärselt pikk, et lõpuks otsustatakse siia jääda. Siin on meil vaja juba täna toimetada, kui mõned inimesed peaksid otsustama Eestisse jääda," ütles Dubolazov.