"Me oleme lootusrikkad. Me teame, et minister on aru saanud või teadlik probleemi suurusest, et õpetajate järelkasv ja õpetajate olukord Eestis on praegu suhteliselt keeruline. Ma praegu näen partneri silmis küll soovi seda probleemi lahendada ja läbirääkimiste laua tagant me tõusime mõõdukalt optimistlikult üles praegu," ütles Voltri.

Voltri rääkis, et õpetajate töötasu peaks algama riigi keskmisest töötasust. "Järgmine aasta on see 1845 eurot. Me taotleme seda, aga me siiski saame aru, et selline suur hüpe 1412 eurolt 1845 euroni on väga suur hüpe ja me oleme siiski kompromissideks valmis ja sellest me ka eile rääkisime, et kus see kompromissijoon võiks olla," lausus Voltri.

Lukas rääkis, et Isamaa eesmärk on veerandi võrra ületada õpetajate keskmise palgaga Eesti keskmine palk. "See tuleb ära vormistada. Mina olen ministrina oma ettepanekud teinud," ütles Lukas.

"Kui me räägime tegelikult sellest, et õpetaja on kõrgharidusega spetsialist, siis peaks tema palk olema vähemalt kõrgharidusega spetsialistide keskmise palgaga võrreldav. On selge, et see on praegu juba 2000 euro kandis. Kui me räägime õpetaja keskmise palga esimesest sammust, mis hakkab nende suuremate eesmärkide poole püüdlema, siis see peaks olema 2000 eurot ja sealt saab hakata edasi vaatama," rääkis Lukas.

"Õpetajate järelkasv ja see, kas me suudame praegustes vene õppekeelega koolides eesti keelele üle minna, on otseses sõltuvuses sellest, kas me suudame motiveerida häid inimesi õpetajaks jääma ja õpetajaks tulema," sõnas Lukas.

"Tegelikult on riigil käsil esimene peeglisse vaatamine, et kui suure me selle eelarve teha saame. Ja see on kaunis pingeline, sellepärast, et tulusid majanduskriisi ja sõja tingimustes ei tule nii palju kui ootaks. Aga selge on see, et siis tuleb rahanduslikud hoovad leida, et ühiskonda koos hoida," lisas Lukas.

Lukase sõnul on olulised ka õpetajate koormuse alandamise, klassijuhataja lisatasu küsimused ja karjäärimudeli tekitamine, mille järgi saaks vanemõpetajad palgalisa. "Neid rahasid oleks ka vaja. Aga need siis konkureerivad mõnes mõttes eelarves selle alammäära tõusuga. Nii, et tegelikult ei ole juttu ainult alammäärade tõusust, kuhu on vaja palju summasid, mida ministrina ma taotlen," ütles Lukas.

Lukas: streik õpetajate järelkasvule hästi ei mõju

Rääkides võimalikust õpetajate streigist, ütles Reemo Voltri, et haridustöötajad on praegu äraootaval seisukohal.

"Väga suur osa õpetajatest on valmis streikima, et kaitsta meie maailmatasemel, väga hea hariduse säilimist. Samas oleme me teinud sammu kompromissiks ja me ootame, mis valitsus oma eelarve läbirääkimistel saavutab ja millise sammu valitsus teeb," sõnas Voltri.

"Kindlasti õpetajad ei taha streikida, nad on valmis streikima, aga tegelikult me hea meelega teeksime oma tööd ja õpetaksime lapsi. Aga kui ikkagi ei tule sellist mõistlikku palgatõusu, mis oleks enam-vähem võrreldav praeguse inflatsiooniga, siis me peame selle sammu tegema, et anda kindlust noortele, et nad tuleksid meie ametisse seda fantastilist ametit pidama. Ootame ära paar järgmist nädalat ja siis saame järgmisi samme astuda.

Tõnis Lukas avaldas lootust, et streiki õnnestuks siiski vältida, sest see tooks tema sõnul kaasa halvad mõjud.

"Kui rääkida järelkasvust, siis streik järelkasvule hästi ei mõju. See sõnumina on väga halb. See on ka kogu selle meie hariduse ja kooli ümber olevale aurale halb. Seetõttu ma püüan seda taaka koolilt maha saada, ma püüan seda streiki kindlasti ära hoida," ütles Lukas.