Kino Ekraani asemele võib rajada ärihoone

Muinsuskaitseamet Tartus mullu töö lõpetanud kino Ekraani hoonet kultuurimälestiseks ei pea. Hoone omanikul selle tuleviku kohta selgeid plaane pole, kuid linn lubab krundile uue ärihoone ehitamist.
Eelmise aasta kevadel ostis Tartus, Riia tänaval asuva kino Ekraani kinnistu Estiko Grupp. Tänavu augusti lõpuni tegutses hoones sõjapõgenike keskus.
Grupi kinnisvara arendusjuht Sven Saar ütles, et konkreetseid plaane hoone edasise saatuse kohta praegu pole, kuid linna uue üldplaneeringu järgi võib sinna ehitada ärihoone.
"Aga arvestades seda, et tegemist on Tartu mõistes ma arvan ühe kasutatavama ristmikuga, me ikkagi näeme, et Riia 14 kinnistul oleks linnapilti nii arhitektuurselt kui ka funktsionaalselt rikastav hoone."
Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalmu sõnul on Ekraani hoone ühest küljest sümpaatne, kuna arhitekt Raul-Levroit Kivi kasutas selle loomisel Põhjamaade modernismi esteetikat, milles on uuele ajastule iseloomulikku õhulisust ja kergust. Teisalt on seesuguse tüüpprojekti järgi valminud kuus hoonet, millest on püsti veel kolm – Tartus, Võrus ja Pääskülas.
"Tartu Ekraani eest ma dzoti ette ei viskuks, ehkki mul on sellega häid mälestusi, aga alati tuleb ikkagi mõelda, enne kui lammutama hakata, mis on head funktsioonid, milleks selle maja saab kohandada," rääkis Kalm.
Muinsuskaitseamet on öelnud, et kuna Ekraani hoone sees on toimunud juba olulised ümberehitused, ei saa hoonet enam kultuurimälestiseks pidada.
Ameti ehituspärandi nõunik-analüütik Laura Ingerpuu ei välista aga, et näiteks mõni muu seesuguse tüüpprojektiga valminud hoone tulevikus kaitse alla võetakse.
Näiteks on kaalutud Pääsküla kino Koit kaitse alla võtmist. "Seda mõtet korra muinsuskaitseameti menetluskomisjon peegeldas, aga hetkel ametlikku ettepanekut, et võetakse kino Koit kaitse alla või hakatakse üldse seda menetlust kaaluma, ei ole tehtud. Samas muidugi ei saa välistada, et üks hetk jõutakse sinnamaani," ütles Ingerpuu.
Kalm lisas, et kui Ekraani hoone lõpuks lammutusele lähebki siis kogu kvartali tervikpilti arvestades polegi see ehk nii dramaatiline.
"Ega ta linnaehituslikult mingi suursaavutus ei ole, et selles omaaegses Kaitseliidu maja kvartalis on teine karakter ja vaba planeeringuline nurgalahendus. Me oleme harjunud sellega, aga samas võiks ka seal ju midagi suuremat olla," ütles Kalm.
Toimetaja: Barbara Oja