Riigikogu majanduskomisjon arutas kolmapäeval pärast eelnõu esimest lugemist laekunud ettepanekuid ning osa neist jäi arutamiseks veel järgmise nädala esmaspäevaks, ütles ERR-ile majanduskomisjoni esimees Kristen Michal (Reformierakond). Eelnõu teine lugemine peaks riigikogus toimuma järgmise nädala kolmapäeval ning kolmas lugemine neljapäeval.

"See on küll tavapäratult ja natuke piiri peal käiv kiire tempo, aga arvestades olukorda ehk ka mõistetav," ütles Michal.

Michali sõnul on komisjoni eesmärk teha eelnõu selgemaks, sest eelnõu kiirel koostamisel pole majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis jõutud kõiki detaile ja nüansse parandada.

"Näiteks see, kuidas täpselt toimub üleminek universaalteenusele, et oleks tarbijatele võimalikult selge, et oleks hõlmatud kõikvõimalikud sihtrühmad," ütles Michal.

Parandusettepanekuid laekus komisjonile 15, millest enamus sai komisjoni toetuse. Nende seas oli ka näiteks opositsioonilise Keskerakonna ettepanek, et üldteenuse hind oleks elektrimüüja veebilehel nähtav ja tarbijatele mugavalt kättesaadav.

Sama ettepaneku edastas teiste ettepanekute seas majanduskomisjonile ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan, kes möönis komisjonile saadetud kirjas, et eelnõu menetlemise kiirus ei ole jätnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) piisavalt aega, et muudatused põhjalikult läbi analüüsida.

Järvani sõnul peab koostöös majanduskomisjoniga veel läbi vaatama universaalteenusele ülemineku lepingulise regulatsiooni ja eelnõu rakendamise tähtajad.

Järvan märkis, et turuosalised ehk elektrimüüjad on teinud ettepaneku eelnõu muutmiseks, et väheneks müüja halduskoormus üleminekul universaalteenusele. Ettepaneku järgi võib müüja pakkuda oma tarbijale automaatselt universaalteenusele üleminekut.

"Tarbijal on õigus sellest keelduda. Selle raames ei peaks tarbija sõlmima müüjaga eraldi lepingut, mis hoiaks müüjale ja ka tarbijale oluliselt aega kokku ning muudaks ülemineku tõhusamaks. Tarbijale ei teki kohustust universaalteenuse raames elektrienergiat tarbida, sellest võib igal ajahetkel keelduda. Ühtlasi säilib eelnõu senises versioonis toodud variant, mille järgi saab müüja sõlmida tarbijaga universaalteenuse pakkumise lepingu," selgitas Järvan.

Michal märkis ülemineku automatiseerimise kohta, et MKM-ilt laekunud ettepanekuid automatiseerimise kohta arutab komisjon esmaspäeval.

"Komisjoni liikmetes tekitas küsimust sõnastus. Näiteks, et mis siis saab, kui hakkab suur universaalteenusele üleminek, kuidas seda automatiseerida, kuidas teha seda protsessi Eesti inimestele mugavamaks. Majandusministeerium sai ülesande pool nädalat otsida sõnastust koos konkurentsiameti ja majanduskomisjoni ametnikega. Eesmärk on, et ehk me suudame leida võimalikult automaatsed võimalused üleminekuks, et inimesi  vähem koormata sellega, et kõik peaksid hakkama helistama, kirjutama," lausus Michal.

MKM tahab eelnõus täpsustada ka seaduse jõustumise aega. Eelnõus on seni kirjas, et seadus peaks jõustuma 23. septembril.

Järvan märkis, et kui riigikogu menetlus või presidendi poolt seaduse väljakuulutamine peaks venima, tekib olukord, kus seadus avaldatakse Riigi Teatajas pärast 23. septembrit. Et eelnõu jõustumine ei satuks sedamoodi vastuollu põhiseadusega, soovitas Järvan seadus jõustada Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Samamoodi seotakse universaalteenuse asutamise kohustuslikuks muutmine seaduse jõustumisega (viie päeva jooksul).

Universaalteenuse laiendamise ettepanekud lükati tagasi

Ühe MKM-i esitatud muudatusettepaneku järgi võib tarbija oma senise tähtajalise lepingu üles öelda ja selle asemel universaalteenuse lepingu sõlmida kuni 2023. aasta 30. septembrini ilma et müüja saaks nõuda tarbijalt ennetähtaegse taganemise eest leppetrahvi või kahju hüvitamist. Oluline on, et tähtajaline leping ei ole sõlmitud pärast universaalteenuse seaduse jõustumist.

Michali sõnul puudutasid parandusettepanekud, mille komisjon tagasi lükkas, enamjaolt universaalteenuse laiendamist ettevõtetele.

"Eeskätt need ettepanekud, mis soovivad keskkonnatasusid Euroopa Liidu reeglite vastaselt ettevõtjatele või energiatootjatele kompenseerida, mida see eelnõu ei võimalda. Selleks on teised võimalused. Olid ka ettepanekud börsifirmat Enefit Green hõlmata selles universaalteenuses, aga see ei ole universaalteenuse loomise arhitektuuriga kooskõlas ja see ei ole ka võimalik," lausus Michal.

"Sellega, mis puudutab ettevõtluse poolt, on koalitsioonis kokkulepe, et tegeldakse eraldi paketiga. Nädala teises pooles on Euroopa Liidus kõrgetasemelised kohtumised, kus seda sama võimalust arutatakse, mis saab energiaturuga laiemalt. Ja seejärel tuleb (Eesti) valitsuselt ettepanek, mida me saame teha ettevõtjate heaks," lisas ta.