Sõja 201. päev: Kiievi väitel kaotas Venemaa kahe nädalaga riigi lõunaosas 1800 sõdurit

{{1662951420000 | amCalendar}}
Sõda Ukrainas
Sõda Ukrainas Autor/allikas: SCANPIX/ REUTERS/SUSPILNE KHARKIV / YEVHEN KOZHYR

Ukraina relvajõudude lõunaringkond teatas esmaspäeval, et Venemaa armee kaotas viimase kahe nädala jooksul riigi lõunaosas 1800 sõdurit, 500 soomusmasinat,122 tanki ja kaks helikopterit. Vene väed on Harkivi oblastist peaaegu täielikult lahkunud. Zelenski nimetas pühapäeval toimunud Vene rünnakuid Ukraina elektritaristule terrorismiks.

Oluline 12. septembril kell 22.55:

- Ukraina relvajõudude peastaabi teatel tõrjus Ukraina sõjavägi esmaspäeval kuus Vene vägede rünnakut;

- Harkivi oblast on peaaegu täielikult vabastatud;

- Ukraina peastaap: Vene väed lahkuvad osaliselt ka Luhanski oblastist;

- Briti luure: Venemaal on raskusi Dnepri jõe läänekaldal asuvate vägede varustamisega;

- ISW: Izjumi vallutamine peatab Vene ambitsioonid Donetskis;

- Zelenski nimetas Venemaa rünnakuid Ukraina elektritaristule terrorismiks;

- Meduza: Venemaa lükkas anneksioonireferendumid määramata ajaks edasi;

- Ukraina kaitseminister: vastupealetung läks paremini kui eeldasime;

- Ždanov: peale edu Harkivis võivad Ukraina väed siseneda Luhanski oblastisse;

- Zaporižžja tuumajaama viimase reaktori töö peatati;

- Ukraina: Venemaa jätkab Harkivi linna tsiviiltaristu pommitamist;

- Kiiev: Moskva peatas uute üksuste saatmise Ukrainasse;

- Macron: Vene vägede kohalolek ohustab Zaporižžja tuumajaama;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 300 sõdurit ja 23 jalaväe lahingumasinat.

Ukraina relvajõud: sõjavägi tõrjus ööpäevaga kuus venelaste rünnakut

Ukraina relvajõudude peastaabi teatel tõrjus Ukraina sõjavägi esmaspäeval kuus Vene vägede rünnakut.

Peastaabi teatel tõrjuti rünnakuid Novomõhhailivka, Marinka, Krasnohorivka, Bahmuti, Mõkolaivka Druha ja Majorski lähistel.

Ukraina relvajõudude teatel tegid Vene väed esmaspäeval viis raketirünnakut, üle kümne õhurünnaku ja 20 mürsurünnaku.

Kiiev: Moskva peatas uute üksuste saatmise Ukrainasse

Ukraina peastaap teatas esmaspäeva õhtul, et Venemaa väejuhatus peatas uute üksuste saatmise Ukrainasse. 

"Vene Föderatsiooni väejuhatus peatas uute, juba moodustatud üksuste saatmise Ukraina territooriumile. Praeguse sõjalise olukorra tõttu ei taha vabatahtlikud osaleda lahingutes," teatas peastaap.

Peastaabi teatel ei usalda vabatahtlikud ka Venemaa kõrgemat väejuhatust. Peastaabi teatel tõrjus Ukraina armee viimase ööpäeva jooksul tagasi kuus Venemaa rünnakut. 

Harkivi oblast on peaaegu täielikult vabastatud

Vene väed on rutakalt taandunud Harkivi oblastist. Sotsiaalmeedias levivad videoklipid ja pildid mitmest värskelt Ukraina vägede poolt vabastatud asulast.

Vene kaitseministeerium näitas oma ametlikul sõjaülevaate kaardil pühapäeval, et Vene väed on Harkivi oblastist peaaegu täielikult lahkunud. Vene vägede kontrolli all on väike osa Harkivi oblasti territooriumist Oskili jõe idakaldal.

Briti kaitseministeerium teatas oma pühapäevahommikuses luureülevaates, et Vene väed on piirkonnast tõenäoliselt lahkunud, kuid lahingud jätkuvad olulistes Izjumi ja Kupjanski linnades.

Ukraina luure: Vene sõdurid tegelesid Harkivi oblastis massilise rüüstamisega

Ukraina kaitseministeeriumi luureamet teatas esmaspäeval, et Vene sõdurid varastasid Belgorodi oblastisse põgenedes generaatoreid ja kohalike elanike isiklikke asju. Vene sõdurid varastasid telefone ja arvuteid, vahendas The Kyiv Independent. 

Saksa suursaadik: Berliin saadab Ukrainale neli õhutõrjesüsteemi IRIS-T

Saksamaa suursaadik Ukrainas Anka Feldhusen teatas, et Berliin saadab 2022. aasta lõpuks Ukrainale kaks õhutõrjesüsteemi IRIS-T. Suursaadiku sõnul saadab Berliin 2023. aasta alguses Ukrainale veel kaks sellist süsteemi, vahendas The Kyiv Independent. 

WSJ: Ukraina tahab USA-lt juurde saada kaugmaa raketisüsteeme

Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et Ukraina tahab USA-lt ja lääneriikidelt saada juurde uusi relvi. Ajalehe käsutuses oleva dokumendi kohaselt tahab Kiiev juurde saada eelkõige kaugmaa raketisüsteeme. 

Nende süsteemide hulgas on taktikaline raketisüsteem ATACMS. Lisaks taotleb Ukraina juurde laskemoona, suurtükke, droone ja laevavastaseid rakette Harpoon, vahendas The Wall Street Journal.  

Ukraina: Venemaa jätkab Harkivi linna tsiviiltaristu pommitamist

Harkivi linnapea Ihor Terehhov teatas esmaspäeval, et Vene vägede rünnaku tõttu kadus Harkivis jälle elekter ja vesi, vahendas The Guardian.

"Eilse õhtu olukord kordub. Pommitamise tõttu said kannatada tähtsad taristuobjektid. Insenerid, päästjad töötavad selle nimel, et kahjusid likvideerida," teatas Terehhov. 

Põleng Ukraina soojuselektrijaamas Harkivi oblastis peale Vene raketirünnakut Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Gleb Garnish

Ukraina peastaap: Vene väed lahkuvad osaliselt ka Luhanski oblastist

Ukraina kaitsejõudude peastaabi hommikuse ülevaate kohaselt on Vene 810. merejalaväelaste brigaad pea täielikult hävinud. Brigaad asus varem Sevastoopolis ning üksus on kaotanud peaaegu 85 protsenti võitlejatest.

Peastaabi sõnul on Vene regulaarväed ja nende perekonnad lahkunud ka Luhanski oblastis asuvast Svatove linnast. Väidetavalt on piirkonda kaitsmas ainult Venemaa toetatud "rahvavabariigi" väed, mis on moodustatud kohalikest elanikest.

Viimase ööpäeva jooksul vabastati Ukrainas rohkem kui 20 asulat, teatas peastaap.  

Briti luure: Venemaal on raskusi Dnepri jõe läänekaldal asuvate vägede varustamisega

Ühendkuningriigi luureülevaate kohaselt on Vene vägedel raskusi Hersoni oblasti Dnepri jõe läänekaldal asuvate vägede varustamisega. Brittide hinnangul on praegu ka pooleli ajutise silla rajamine üle Dnepri jõe. Samuti ei suuda Vene väed remontida tihedates Ukraina rünnakutes kahjustada saanud sildasid üle Dnepri.

Tõenäoliselt peab nüüd Vene vägede enamik keskenduma Ukrainas hädakaitsele. Samuti on oodata niigi piiratud usalduse vähenemist Vene vägede ja Vene kõrge väejuhatuse vahel.

ISW: Izjumi vallutamine peatab Vene ambitsioonid Donetskis

Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul ei suuda Vene väed Bahmuti suunas ega Donetski linna lähistel enam edeneda. Pealetungid nendele linnadele on operatsioonilise tasandi mõttes tähenduse minetanud, kirjutas ISW rindeülevaates.

Vene vägede positsioonid Izjumi lähistel samas jätkuvalt ohustavad Ukraina kaitsejõude Slovjanski lähistel.

Mõttekoda kinnitab, et Harkivi oblast kuni Oskili jõeni on vabastatud. Samuti rõhutatakse, et Ukraina väed edenevad ka Hersoni oblasti läänekaldal, lähenedes Dnepri jõeni.

Ukraina edu nii Harkivis kui ka Hersonis paneb Vene väed kahvlisse, kuna neil pole piisavalt reserve, et Harkivi oblastis Oskili jõe vasakkaldale rajada uus kaitsevöönd. Kaitsevööndi rajamine nõuaks vägede äravõtmist mujalt ning see nulliks Vene vägede pealetungipotentsiaali Bahmuti peale ja Donetski linna kandis.

ISW hinnangul võib Putin tõenäoliselt teha ränga ning viivitada Luhanski oblastisse uue kaitsevööndi tegemise otsusega.

Mõttekoja hinnangul kestab sõda edasi ka 2023. aastal.

Zelenski nimetas Venemaa rünnakuid Ukraina elektritaristule terrorismiks

Pühapäeva õhtul ründasid Vene väed rakettidega mitmel pool Ukraina kriitilist elektritaristut. Rünnakute tõttu on teateid elektrikatkestustest Harkivi, Sumõ ja Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblastites.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul oli tegemist tsiviilobjektidega, millel ei olnud sõjalist kasutust. Zelenski sõnul on Vene Föderatsiooni tegevus terrorism.

Ukraina presidendi administratsiooni asejuht Kõrõlo Tõmošenko teatas pühapäeva õhtul, et mõnes Ukraina oblastis on elektriühendus taastatud.

Venemaa eitab, et ründas sihilikult tsiviiltaristut.

Pühapäeva õhtul tuli ka teateid elektrikatkestusest Venemaal Belgorodi oblastis, mis asub Ukraina piiri lähistel. Praegu ei ole veel teada, kas tegu oli Ukraina vasturünnakuga Vene elektritaristule.

Meduza: Venemaa lükkas anneksioonireferendumid määramata ajaks edasi

Vene opositsioonilise väljaande Meduza allikate sõnul on määramata ajaks edasi lükatud referendumid Donetski, Luhanski, Zaporižžja, Harkivi ja Hersoni alade ühendamiseks Venemaaga.

Meduza allikate sõnul oli referendumite edasilükkamise põhjus edukas Ukraina vastupealetung Harkivi oblastis.

Väidetavalt on mitmest okupeeritud oblastist Venemaale naasnud ka need inimesed, kes pidid referendumite korraldamist eest vedama.

Septembri alguses teatas Vene föderatsiooninõukogu asespiiker Andrei Turšak, et "korrektne ja sümboolne" oleks korraldada rahvahääletused Venemaaga ühinemiseks 4. novembril.

Ukraina kaitseminister: vastupealetung läks paremini kui eeldasime

Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles intervjuus Financial Timesile, et Ukraina väed peavad hakkama nüüd julgestama tagasi vallutatud Harkivi oblasti territooriumi. Ministri sõnul läks Ukraina vastupealetung paremini, kui ukrainlased alguses eeldasid.

Harkivi oblasti kuberneri Serhi Haidai sõnul peavad Ukraina väed valmistuma võimalikuks Vene vasturünnakuks. Seega ei saa Haidai sõnul Ukraina väed liiga kaugele edasi tungida.

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kindral Valeri Zalužnõi teatas pühapäeval, et Ukraina väed on Harkivis Vene piirist kõigest 50 kilomeetri kaugusel. Zalužnõi postitas Telegrami ka pilte, kus on näha tõendeid Vene vägede rutakast taandumisest – mõnedel positsioonidel oli laudadele jäänud valmis pandud söömata toit.

Harkivi oblastis on vabastatud ligikaudu 3000 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi.

Ždanov: peale edu Harkivis võivad Ukraina väed siseneda Luhanski oblastisse

Kiievis paiknev sõjaanalüütik Oleh Ždanov hindas, et peale Harkivi oblasti vabastamist oleks järgmine loogiline pealetungisuund Svatove-Staroblesk ning Severodonetsk-Lõssõtsansk.

Luhanski "rahvavabariigi" juht Leonid Pasešnik ütles Reutersi sõnul Vene uudisteagentuuridele, et Ukraina luure- ja šabotaažigrupid juba üritavad Luhanski oblastisse tungida. Pasešnik kinnitas, et oblastis asuvad Vene väed püsivad oma positsioonidel.

Zaporižžja tuumajaama viimase reaktori töö peatati

Rahvusvaheline aatomienegiaagentuur (IAEA) teatas, et tagavaraelektriliin Zaporižžja tuumajaama on taastatud. Väline elekter võimaldab tuumajaama viimase töös oleva reaktori töö peatada.

Macron: Vene vägede kohalolek ohustab Zaporižžja tuumajaama

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles pühapäeval telefoni teel Venemaa president Vladimir Putinile, et Vene vägede kohalolek ohustab Zaporižžja tuumajaama.

Macron palus Putinil rasketehnika ja relvastus tuumajaama territooriumilt ära viia ning presidendi sõnul peaks Venemaa austama IAEA soovitusi jaama ohutuse tagamiseks.

Kremli väidab jätkuvalt, et tuumajaama ja selle ümbrust ründavad Ukraina väed.  

Ukraina lõunaosas hävitati neli tanki ja hukkus 40 sõdurit

Ukraina lõunaringkonna staabi sõnul hukkus viimase ööpäeva jooksul lahingutes 40 Vene sõdurit. Samuti hävis neli tanki, neli soomukit ja kolm Msta-S iseliikursuurtükki. Samuti hävitati üks laskemoonaladu.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 300 sõdurit ja 23 jalaväe lahingumasinat

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

 

- elavjõud umbes 52950 (võrdlus eelmise päevaga +300);

- tankid 2168 (+14);

- jalaväe lahingumasinad 4640 (+23);

- lennukid 243 (+1);

- kopterid 213 (+0);

- suurtükisüsteemid 1269 (+6);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 311 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 162 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 903 (+1);

- tiibraketid 216 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 3463 (+18);

- laevad / paadid 15 (+0);

- eritehnika 117 (+0).

 

Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Krõvõi Rihi ja Donetski suunal.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.

Toimetaja: Allan Aksiim

Allikas: Reuters/France24/Kyiv Independent/Ukrainska Pravda/Unian

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: