Laidre sõnul oli viisakeelu otsuse mõju näha ka Moskvas. "Tegelikult oli näha suhtumise ja hoiakute muutust alates Narva tanki monumendist, kus saatkond hakkas saama palju ähvardus- ja sõimukirju, kuni lausa tapmisähvardusteni välja. Nende vool oli märgatav, aga viimastel päevadel on olukord taas rahunenud," ütles Laidre.

Laidre sõnul tegi saatkond ka Vene välisministeeriumile noodi, kus juhtis tähelepanu ähvardustele ja psühholoogilistele rünnetele. "Näiteks toodi meile peaukse ette üks suur kivirahn, mulaaž, mille mõlemale küljele oli maalitud Eesti lipp, mille ümber oli nöör poomissilmusega. Loomulikult me võtame Vene võimudega ühendust ja palume pöörata kõrgendatud tähelepanu meie turvalisusele," rääkis ta.

Enne Venemaa sõja algust Ukrainas oli Venemaal 13 Eesti konsulit, lisaks Moskvale ka Peterburi konsulaadis ja Pihkvas. Praeguseks on neid riiki jäänud kaks.

"Moskva viisakoormus on ümmarguste numbritega olnud tavaliselt, enne sõda, 1700 viisat nädalas. Praegu on see langenud sajale," ütles Laidre.

"Venemaal elab ligikaudu 20 000 Eesti kodanikku ja seoses teiste Eesti konsulaatide ära langemisega pöörduvad inimesed oma igapäevaste murede ja probleemidega nüüd kõik Moskvasse saatkonda, mis tähendab, et see töökoormus on jällegi 50 protsenti kasvanud," kirjeldas Laidre.

Laidre sõnul on iga päev inimesi, kes uurivad saatkonnast, mis tingimustel neil oleks võimalik Eestisse reisida. "See tulv on kindlasti vähenenud võrreldes sellega, mis ta oli varem," ütles Laidre.

Laidre hinnangul on nooremad inimesed Moskvas üsna hästi informeeritud Ukrainas toimuvast ning inimesed on välismaailmaga ühendatud.

"Aga muidugi oli väga suur kontrast, kui Ukraina vastupealetung ja sõjaline edu hakkas üha rohkem rahvusvahelisel areenil ilmsiks saama. Samal ajal tähistati pühapäeval Moskva linna 875. sünnipäeva, nii et rahvamassid liikusid edasi-tagasi ja nende pinnalt polnud midagi märgata. Aga kindlasti julgeksin öelda, et õhustik Moskvas võib-olla esimest korda alates sõja algusest on teatud määral muutunud," rääkis ta.