"Kui vaadata, mida tulevik toob, siis kuskil pole märki, et sellele sõjale tuleks kiire lõpp," rääkis kolonel Grosberg reedel kaitseministeeriumis peetud briifingul.

Tema sõnul pole eelmisel nädalal peamiselt Harkivi oblastis kiirelt edasi liikunud Ukraina üksused sel nädalal enam nii jõudsalt edenenud. "[Aga] seda oli ka oodata, kuna igale sellisele kiirele edasiliikumisele järgneb paus, mida on vaja üksuste täiendamiseks nii varustuse kui ka inimestega," selgitas ta. "Ja teisest küljest ei saa ukrainlased lubada endale selliste vigade tegemist nagu Venemaa tegi sõja alguses veebruaris Põhja-Ukrainas, kus tungiti väga kiiresti edasi ja logistiline kett venitati väga pikaks ning hõivatud alasid ei puhastata ega kontrollita," lisas Grosberg.

Seetõttu ongi Ukraina üksused viimased paar päeva sisuliselt tegelenud oma tagala kindlustamisega ja sellega, et tagalasse ei jääks vastase üksusi. "See kindlasti ei tähenda seda, et vasturünnak oleks peatunud," rõhutas kolonel.

Tema sõnul on Ukraina väed jõudnud Oskili jõeni ning sealt edasi on toimunud rünnakud peamiselt Izjumi ja Lõmani piirkonnas. "Ehk nagu ma mainisin – rünnak ei ole lõppenud, lihtsalt edenemine ei kulge enam sellises tempos nagu eelmisel nädalal," märkis Grosberg.

Kokku on ukrainlased kaitseväe luurejuhi sõnul praeguseks suutnud vabastada 9000 ruutkilomeetrit, mis on kokku umbes kümnendik Vene vägede okupeeritud aladest.

Ukraina üksuste edu tulemusel Harkivi oblastis on jõutud Venemaa piirini ja Vene relvajõud on olnud sunnitud viima nii oma õhutõrjevahendid kui ka suurtükid oma riigi territooriumile. "Ja sellest tulenevalt ei ole Harkivi linn enam Vene suurtükkide poolt tabatav," rõhutas ta.

Donetski oblastis üritavad Vene üksused Ukraina kaitsest läbi tungida ehk nad jätkavad sisuliselt sama, mis on toimunud alates juuni lõpust, ütles Grosberg. "Aga nagu ma korduvalt olen maininud, siis see on piirkond, kus ukrainlased on kaheksa aastat sõjaks valmistunud, seal on rajatud väga head kaitseliinid ja sellest tulenevalt ei olegi Venemaa seal edu saavutanud ning suurem osa rünnakutest on väga edukalt tagasi löödud," lisas ta.

Sarnane olukord aga vastupidistes rollides on Hersoni piirkonnas, kus Dnepri läänekaldal on ennast hästi kindlustanud Vene üksused, rääkis kolonel. Ukraina püüab seal peamiselt rünnata Venemaa varustusteid ja varustuskolonne, et muuta võimalikult raskeks seal asuvate Vene üksuste tegevus.

"Harkivi piirkonnaga sarnast väga kiiret edenemist ei ole seal olnud. Seal on Venemaa üksused sisuliselt konflikti algusest saadik keskendunud kaitserajatiste loomisele ja nende kaitseliinid on päris head ning ka jõudude vahekord on seal enam-vähem selline, millest tulenevalt ongi konflikt seal staatiline," tõdes Grosberg.

Venemaa tegevus näitab valmistumist pikaks sõjaks

Grosberg tõi taas välja selle, et Venemaal on suuri probleeme isikkoosseisuga ning kui relvastust veel on, siis inimesi on raske leida. Kokkuvõttes näitab aga varude täiendamine, et Kreml valmistub sõja pikemaks kestmiseks, tõdes ta.

Meedias on olnud teateid ka sellest, kuidas Venemaa ostab suurtükimoona Põhja-Koreast ning üritab seda kokku osta ka endistest liiduvabariikidest, rääkis kolonel.

"See ei näita seda, et Venemaal oleks suurtükimoon otsa saamas, vaid pigem tehakse seda oma tagala kindlustamiseks – ollakse aru saanud, et kiiret lõppu sellele konfliktile ei ole ja pigem on vaja hoida oma varud sellel tasemel vaadates ette talvele ja järgmisele kevadele, et seda konflikti jätkata," rääkis kaitseväe luurejuht.

Grosberg rõhutas taas, et ilma muutumise ja vihmadega hakkab tänavune aja-aken suurteks mastaapseteks maa-alade hõivamisteks sulguma: "Mida rohkem sügise poole vihma hakkab sadama, seda raskemini läbitavaks muutub maastik, seda keerulisem on suuri manöövreid ette võtta ja suuri maa-alasid kiiresti hõivata. Aga see kindlasti ei tähenda, et selle sõja sügisega vaiksemaks või lõppenuks saab kuulutada," rõhutas ta.