Raag kirjeldas "Välisilmas", mida ta Ukrainas käies nägi. Ta rääkis, et tema hinnangul on sõda Ukrainas palju jõhkram kui kõik need, kus Eesti kaitsevägi on missioonil käinud.

Raagi sõnul oli Ukrainas tunda hirmu. "Kui Dniprost hakata sõitma ida poole, siis 50 kilomeetrit oli veel normaalsust ja siis ühtäkki muutuvad linnad tühjaks. Linnade ümber on ehitatud selged kaitserajatised, on näha, et kõik linnad on lahingutegevuseks valmis, mis omakorda tähendab, et tsiviilelanikkond on suures osas lahkunud. Ja siis hakkavad tulema need linnad või kohad, kus on juba näha purustusi," kirjeldas ta.

Raagi sõnul korjavad Ukraina sõjaväelased kokku kõik sõjamasinad, mis Vene sõduritest on alles jäänud ning mida võimalik, hakkavad ise kasutama. Izjumi juurest said ukrainlased tema sõnul terve pataljoni taktikalise grupi täie tehnikat.

Muu hulgas võtsid Ukraina sõjaväelased enda kasutusse Vene eriväelastele kuulunud masina Tigr. See näitab Raagi sõnul, et vahetult enne Izjumist lahkumist, olid seal ka Vene eriväelased.

"Kõige rohkem on Izjumi ümber näha suurtükipositsioone, mille tunneb selle järgi ära, et seal on kõikjal suurtükimoonakastid. See näitab, kui kohutavates kogustes iga päev seal suurtükituld anti," lisas Raag.

"Ja venelaste lahkumise kiirust omakorda näitab see, et endise kolhoosi mingis töökojas oli moonaladu ja selles moonalaos oli suurtükimürske 152mm haubitsale, seal oli tankimürske. See kõik rõõmustas Ukraina sõjaväelasi väga, sest neil endil on pidevalt moonast puudus. Selles laos oli üks huvitav asi – kõigi muude asjade hulgas leidsime järsku toidupakid, mis olid pärit Bundeswehri varudest. NATO heakskiidetud toidupakk. Ma ei tea, kuidas see sinna sattus, aga seal laua peal see oli," rääkis ta.

Pärast Izjumi tagasi võtmist olid Ukraina sõjaväelased Raagi sõnul eufoorias ning lootsid samas ise veidi puhkust saada.

"Pidevalt lausuti, et venelased lähevad nüüd koju. Usuti, et nüüd see rünnak taas jätkub. Aga samal ajal see üksus, kus ma olin, lootis, et äkki nad nüüd saavad endale nädala, võib-olla isegi kaks puhkepausi, sest kuni aprilli algusest saadik olid nad viis kuud sõdinud ühe ja sama koha peal ilma mingisuguse vahetuseta. Neil seal rotatsiooni ei toimunud. Ma olen ka teistest väeosadest kuulnud seda, et tegelikult ikkagi olukord rindel on Ukraina armeel väga raske. Isegi kui näeme, et nad peavad vastu, siis me alati ei saa päris aru, millise hinnaga see tuleb," rääkis Raag.

Rindel olevad sõdurid Raagi sõnul üldiselt sõja käigust suurt pilti ei oma, vaid teavad pigem, mis juhtub kitsastes rindelõikudes.

"Arvan, et see on osa Ukraina kaitseväe infopoliitikast praegu, sest nad on mitmed oma võidud saavutanud läbi selle, et nad on suutnud tekitada üllatusmomendi. See tähendab, et nad pole andnud informatsiooni ei ajakirjandusele ega ka oma enese sõduritele, teades, et ka seal üldine sõnumidistsipliin võib olla veidi logisev. Igas armees, igas kaitseväes sama süsteem ei tööta, sest usutakse, et sõdurite võitlusvõime on seda tugevam, mida enam nad saavad aru oma ülemuste kõikidest plaanidest," selgitas ta.