NATO sõjalise komitee esimees: rahvusvahelises julgeolekus on uus ajastu

{{1663425000000 | amCalendar}}

Liitlasriikide kaitsevägede juhatajad arutasid Tallinnas toimunud NATO sõjalise komitee konverentsil alliansi strateegilisi arenguid.

Kaitsevägede juhatajad käsitlevad konverentsil NATO tippkohtumisel Madridis vastu võetud otsuste elluviimist alliansi heidutus- ja kaitsetegevustes. Lisaks arutati ka käimasolevaid NATO operatsioone, missioone ja tegevusi, sealhulgas NATO Iraagi (NMI) ja Kosovo (KFOR) missioone.

"Ilma igasuguse kahtluseta on alanud uus ajastu rahvusvahelises julgeolekus. On selge, et see konflikt on suurem kui vaid Ukraina. Kogu reeglite põhine kord on rünnaku all ja on vabade demokraatlike riikide ülesanne seda kaitsta," ütles komitee esimees admiral Rob Bauer pressikonverentsil.

Esmakordselt olid konverentsile osalema kutsutud Soome ja Rootsi kaitsevägede juhatajad. "Soome ja Rootsi vastu võtmine nende muljetavaldava kaitsevõimega suurendab Läänemere piirkonna julgeolekut ja tugevdab organisatsiooni tervikuna," ütles Bauer.

"Aktuaalne kaamera" küsis, kas mõlemaid saab ka praegu juba kaasata alliansi planeerimisse ehk - peole kutsuti, aga kas paluti ka tantsule? Soome ja Rootsi peavad ära ootama, et kõik liikmed on vastuvõtmise otsuse ratifitseerinud, ütles admiral.

"Nii et neid ei kutsutud tantsule, nagu teie väljendusite. Aga nad olid kohal, et näha, kuidas asju arutatakse, millest räägitakse ja õppida protseduure," ütles Bauer.

Kuid moodsat väge ning arktilist mõõdet omavate Soome ja Rootsi liitumine on hea uudis NATO-le, hoolimata sellest, et kaitstavat ala ja piiri Venemaaga tuleb alliansile juurde.

"Hea uudis NATO jaoks on see, et me saame juurde territooriumi, mida kaitsta. Ja me saame pika piiri Venemaaga. Aga me saame ka Soome ja Rootsi kaitsejõud, mis on väga võimekad selle lisaterritooriumi ja pikema piiri kaitsmisel. Venemaal on pikem piir NATO-ga ilma, et tal oleks lisajõude," ütles Bauer.

Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ütles, et laupäeval peetud arutelude keskmeks oli arusaam märkimisväärselt muutunud julgeolekuolukorrast. "Meie kõige kiireloomulisem ülesanne on toetada Ukrainat," ütles Herem.

"Me oleme tunnistajaks sellele, kuidas see abi saab muuta sõja käiku. Loodetavasti toob see rahu ukrainlastele lähemale," sõnas Herem.

Kindral Herem kordas oma varasemat seisukohta, et ei pea brigaadi suuruse üksuse alalist hoidmist Eestis otstarbekaks. Pigem on oluline väekontingendi kiire juurde toomine vajaduse korral.

Varem on NATO lahingugrupi juht Eestis Dai Bevan öelnud, et viie aasta jooksul on Eestis teeninud 10 000 sõdurit, neist 8000 britid. Kohapeal on tarvis staapi, mis valmis neid juhiks.

"Eesti pakkus välja idee korraldada ümber Eesti kaitsejõudude struktuuri osaliselt diviisistruktuuriks, mis muudaks võimalikuks NATO reageerimise enne päeva 0 ja pärast seda palju kiiremaks ja mõistetavaks," ütles Herem.

Sõjaline komitee kohtub kaitseväe juhatajate sessioonil kaks korda aastas NATO peakorteris Brüsselis ja kord aastas korraldab konverentsi üks liitlasriikidest.

Toimetaja: Barbara Oja, Vahur Lauri

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: