Suurimate elektritarbijate täpset nimekirja elektrimüüjad ega riik ei avalda, kuna see on seotud ärisaladusega.

Varasemate andmete järgi on suurimate energiatarbijate hulka olnud arvatud näiteks Imatra Elekter, Enefit Elektritootmine, Horizon Tselluloosi ja Paberi AS, Telia Eesti, VKG Oil, Kunda Nordic Tsement, Tallinna Vesi, Hkscan Estonia, Rimile kuuluv Kinnisvaravalduse AS, VKG Energia, kemikaalitootja Silmet, Vopak E.O.S. O-I Production Estonia, Eesti Energia, REPO Vabrikut, Saint-Gobain Glass ja Elme Messer Gaas.

Suurtarbijad on hinnatõusu algusest otsinud võimalusi elektri säästmiseks, paraku pole paljudel võimalust tarbimist ajastada, kuna seadmeid peab töös hoidma ööpäevaringselt või on tootmise peatamine ajamahukas protsess.

Valitsus on viidanud võimalusele, et energia kokkuhoiuks võivad suurtarbijad tiputundidel elektritarbimisest loobuda.

Elektritarbijate seas üks suurim, haavapuitmassi tootja Estonian Cell on oma tarbimist kokku tõmmanud, kuid ettevõtte ainuvõimalik efektiivne tootmisrežiim on hoida tehast töös igal päeval.

Ööpäevaringne elektrivajadus tõstab ka teenuste ja toodete hinda

Telia Eesti tehniliste sõlmede osakonna juhi Mihkel Kõivi sõnul kasutab ettevõte elektrienergia ostuks erinevaid võimalusi, osaliselt ostab ettevõte elektrit fikseeritud lepingu ja osaliselt börsihinna alusel.

"Tulenevalt meie tegevusvaldkonnast, kus erinevad IT-süsteemid, andmekeskused ja võrgud peavad töötama 24/7, ei ole meil võimalik elektritarbimist kuidagi näiteks "ajastada", nagu soovitatakse seda teha kodumajapidamistel," sõnas Kõiv.

"Seega mõjutab tuntavalt kallinenud elektri hind loomulikult ka meie tegevust ja teenuste hindu," ütles Kõiv.

Kõivi sõnul on ettevõte aastate jooksul üritanud oma elektritarbimist võimalikult efektiivseks muuta ja võtnud kasutusele säästlikumaid tehnoloogiaid.

Samuti leiab suurimate elektritarbijate hulgast toidutööstuse HKScan, ettevõtte Baltikumi finantsdirektori sõnul pole suurtarbijatele hinna fikseerimise võimalust pakutud.

Tallinna Vesi teatas möödunud kuul, et tõstab oktoobrist klientidele hinda. Ettevõtte tootmiskuludest moodustab elekter ligikaudu 25 protsenti. Hinnatõus toob Tallinna Veele tänavu ligikaudu 1,4 miljonit eurot täiendavat müügitulu.

Tallinna Vee kommunikatsioonijuhi Maria Tiiduse sõnul on ettevõte keerulises olukorras, kuna tootmise ühte põhilist kulukomponenti ei ole võimalik pikema aja jooksul prognoosida. "See mõjutab meie vajadust paindliku energiajuhtimise järgi," ütles ta.

Tiidus märkis, et elektri säästmisel on teiseks eesmärgiks ka keskkonnamõjude vähendamine, mille nimel tehtavad investeeringud vähendavad ka energiakulu.

Hiljuti võttis ettevõte kasutusele automatiseeritud tehnoloogia, et ajastada elektritarbimine madalaima börsihinnaga aegadele. "Antud võimalus tarbimist juhtida on täna veel üsna piiratud. Energiatarbimises on olulisel kohal ka reoveepuhastusjaamas toodetud biogaas, mida kasutame oma hoonete kütmiseks ja reoveepuhastusprotsessis," sõnas Tiidus.

Kauplused kaaluvad kulude kokku hoidmist lahtiolekuaja arvelt

Rimi kaupluseketi kasum oli möödunud aastal seitse miljonit eurot. Ettevõtte tegevjuhi Vaido Padumäe sõnul on ettevõtte energiakulud tänavu kasvanud aastaga samuti ligi seitsme miljoni euro jagu. "Tasub vaadata meie eelmise aasta kasumit ning selle põhjal saab teha järeldusi, milliste väljakutsete ees me täna oleme," sõnas ta.

Ettevõte plaanib säästa energiat investeerides uutesse ja väiksema energiakuluga seadmetesse ning ning automatiseerib töölõike. "Nende võtetega võib olla energiasääst ligi 30 protsenti võrreldes varasema perioodiga," märkis Padumäe.

"Täiendavalt oleme hetkel nõu pidamas keskustega, kus Rimi kauplused toimetavad. Arutelu all on kaupluste lahtiolekuaja võimalik lühendamine. Näeme ka siin energiasäästu võimalust. Seejuures mõistagi hindame juhtumipõhiselt ehk võtame arvesse nii kaupluste asukohti aga ka müüke. Kaalumisel on eelkõige varahommikused ja hilisõhtused avamisajad," ütles Padumäe.

"Viimaste kuude kasvav kulude koormus sunnib kõiki kaupmehi ka neid kulusid hinnastamisel arvesse võtma, aga kindlasti ei saa öelda, et nii suured täiendavad kulud täies mahus juba hindades kajastuks," sõnas Padumäe.